Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Laboratoorne töö Vahelduvvoolu-asünkroonmootor Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed
Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Konaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor P2n = 0,37 kW, In = 1,05 A, cos = 0,8, f = 50 Hz, nn = 2860 min-1, Un = 380 V, IP44 Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,05
230 D/400 Y 50 1375 0,37 1,66/0,96 0,79 Kui suured on trafo voolud? ( ) ( ) I2 = 0,96 A (tuleb mootori näitajast) Kui suur on mootori kasutegur? ( ) IL = I2 ( ) Ülesanne: P1N = (ruutjuur 3) x UN x IN x cosφ P2N = ωN x IN ω = 2nN [ ] n = [ ] ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Tm = 2 x TN (kriitiline moment = ülekoormatavus x nimimoment) T=0 n = 1500 pööret/minutis Valemid: Magnetvälja pöörlemiskiirus [ ]
2 Algandmed IGA,A Tem,Nm T0 0,8 Nm c c IGE 0,4 A 0,025 0 0 n1 1500 p/min 0,025 0,55 1,0615 P2n 1100 W 0,025 1 1,93 nn 1400 p/min cosfn 1400 0,05 2,75 5,3075 0,79 I1n 1200
5 0,4 2,546998 4124,463 6 0,6 1,7265 6084,563 7 0,8 1,302528 8065,089 8 0,9 1,159651 9058,756 9 1 1,04488 10053,79 Un=220/380 V I1n=4,7/2,7 A P2n=1,1 kW nn=1400 p/minϕn=0,79ηn=74% n0=1500 p/min n0−n n p 1500 −1400 p / min Sn min = n0 = =0,06667 1500 p /min 9,55∗P2 n 9,55∗1100 W Tn = nn = 1400 p /min = 7,5 Nm Tmax=2Tn=2*7,5=15Nm Tmax Sn Sv Tn= Sn + Sv => Tn( Sv + Sn )-Tmax=0 Sv Sn Tn( Sn 2+Sv 2)−Tmax SvSn
Näited
2015
Määratud integraali arvutamine
Simpsoni valemiga
Simpsoni valemiga määratud integraali leidmiseks teosteme lõigu [a, b] alajaotuse 2n
võrdseks osaks:
x 0 a x1 x 2 ... x 2 n 1 b x 2 n
Joonis 1
ja märgime jaotuspunktidele x1, x2, ...., x2n-1 vastavad punktid funktsiooni f(x) graafikul
AB vastavalt tähtedega P1, P2, ... , P2n-1, kusjuures P0 = A, Pn = B (joonis 1).
Olgu i mingi paaritu arv (0
1) n = γ. Adiabaatiline protsess. 2) n = 1. Isotermiline protsess. 0 0 3) n = 0. Võrrandist (2.36) tuleneb, et p 1 V 1= p2 V 2 , st p 1= p2=const , st tegemist on isobaarilise protsessiga. 1 1 4) n = ∞. Võtame võrrandist (2.36) n-nda juure: 1 p 1n V 1= p2n V 2 . Et ∞ 0 , siis sellest tuleneb, et V 1=V 2=const , seega on tegemist isohoorilise protsessiga. 2.5. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides. Ideaalse gaasi töö valemi tuletamisel lähtume nn elementaartöö valemist: dA= p dV , st 2 A=∫ 1 p dV , (2.37) kus (1) ja (2) tähistavad vastavalt alg- ja lõppolekuid (täpsemalt – nendele olekutele vastavaid
annaabi.ee 
