Kus l0´ - on kasulik töö, mis läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi on ehitatud ka tahkekütusel töötavaid gaasiturbiinseadmeid, peamiselt kombineerituna aurujõuseadmega. Väga tülikas on puhastada põlemisgaasi tuhaosakestest. Rõhutame, et gaasiturbiinis paisub gaas kuni atmosfäärirõhuni, erinevalt sisepõlemismootorist, kus paisumine
madalam. Järgneb keha komprimeerimine kolvi liikudes ülemise surnud seisu suunas, kõik klapid on seejuures suletud. Veidi enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kütus, millele järgneb intensiivne põlemine ja järsk rõhutõus. Põlemine lõpeb kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas. Seejärel põlemisgaasi paisudes rõhk langeb, kuni veidi enne alumist surnud seisu avanevad väljalaskeklapid ja põlemisgaas paiskub silindrist ümbruskeskkonda. Väljumistaktil, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu poole, gaasi väljalase lilindrist jätkub, kusjuures gaasi rõhk silindris on atmosfäärirõhust veidi kõrgem väljalaskeklappide ja kanalite hüdrodünaamilise takistuse võrra. [3] (Joonis 1.) Joonis 1.
Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks. Praktikas tuleb kasutada alumist kütteväärtust kui põlemisgaas lahkub katelseadmest veeauru kondenseerumistemperatuurist kõrgemal soojusel. · Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus. Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused. 8. Tuumkütused
autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik. Pilt 1906.aasta ajalehe artiklist, mis rääkis bensiinimootorist. 4 Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid.
reservjaamad) · Gaasiturbiinist väljuvad kõrge temperatuuriga gaasid · Madala kasuteguriga (25-40%), koostootmisel kuni 60% · Väiksemad mõõtmed, kuid materjalid kallimad -> maksavad rohkem · Eluiga lühem kuni mõnikümmend tuhat töötundi · Valmistatakse võimsusega 0,5 400 MW · Ehituspõhimõttelt sarnased auruturbiiniga, kuid: Turbiini rootori paneb pöörlema kõrgrõhuline põlemisgaas (mitte veeaur) 20.Millised on kombijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb kombijaam teistest elektrijaamadest?
Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile 3. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Masttõstukid Selline tõstuk koosneb alusraamist (ka teisaldamiseks rataskäiguosaga) millel paikneb elektrimootoriga käitatav vints ja sõrestikkonstruktsiooniga mast. Masti mööda liigub tõstetrosside abil lastiplatvorm. Tõstuk
karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub kolvi silindris allapoole. Kolvi liikumine kandub kepsu kaudu väntvõllile ja see hakkab pöörlema. Nii muutub küttesegu põlemisel silindris vabanev energia mehhaaniliseks tööks. Kolb liigub silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi. Piirseise, kus kolvi liikumissuund muutub, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud seisuks (ü.s.s.) ja lähimat piirseisu alumiseks surnud seisuks (a.s.s.).
õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Kolvivarrega diiselvasara löögiosa juhtpinnas on vasaraalusele kinnitatud kolvivars. Töösilindrina valmistatud massiivne löögiosa annab lööke vasaraaluse pihta. Silindri ülaosale paigutatud paaki ühendab ettandepumbaga kütusetorustik. Kütusepump
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
