Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste...
liigitamine, klassifitseerimine - tundmaõppimine. 2.1. Mõiste tunnused. Mõiste tunnuste lahtiseletamine on seotud mõiste defineerimise ülesandega, kuivõrd nimetatud menetlus on võimalik vaid põhitunnuste kaudu. Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav. Sugutunnus, liigierisuse- ja liigitunnus on nimetatud põhitunnusteks ja päristunnus ning juhuslik tunnus - mittepõhilisteks tunnusteks. Sugutunnus (keelelistest iseärasustest lähtuvalt tuleb edaspidi eelistatumaks pidada:klassitunnus) näitab, millisesse rühma, gruppi, klassi vaadeldav mõiste kuulub. Näit., mõiste tool klassitunnuseks on mööbel; mõiste hobune klassitunnuseks on koduloom
2. Liigi-erisuse tunnus näitab mille poolest erineb vaadeldav mõiste kõikidest teistest tema klassi kuuluvatest mõistetest. Nt laud - istutakse ja toimetatakse; tool - seljatoega tool; inimene - räägib, tööriista valmistaja, joob kui tal janu pole; 3. Liik ehk liigitunnus. Liigitunnuse moodustavad klassitunnus ja liigi-erisuse tunnus. Liigi mõisted on laud, koer, tool. 4. Mittepõhilised tunnused ehk päristunnus ehk tuletatud tunnus. Tuletatakse teda liigi- erisuse tunnusest. Kui inimene kõneleb siis on see päristunnus. Kõnelemine on tuletatav tunnus. 5. Juhuslik tunnus. Aristoteles ütles, et see on asjade ristumine. Juhuslik on see mis võib esineda ja mis võib ka mitte esineda. Defineerimine Defineerimine on mõiste sisu, avamine põhitunnuste kaudu. Defineerimine on teaduslik teoreetiline tegevus, see on mõiste sisu kõige täpsem ja aksepteeritavam esitus. Defineerimise
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Need on liigile olemuslikult omased ja neid kasutatakse liigiterminite määratlemisel ehk defineerimisel, mille käigus tuuakse esile vaadeldavate objektide need aspektid, mis on ühised kõigile defineeritava liigiterminiga ja vastava liigimõistega viidatud objektidele. Sama objekt võib kuuluda mõne teise mõiste alla ja sel juhul tuuakse esile teisi aspekte. Nt raudkangi võib defineerida teatavat tüüpi tööriistana või hoopis materjali kaudu, eristades seda nt kullakangidest. Päristunnus (ld proprium, attributum) on tuletatav põhitunnustest. Antud näites võiks üheks päristunnuseks olla alaealine, sest koolieelik kuulub alaealiste hulka. Juhutunnus ehk juhuslik tunnus (ld accidens) ei ole tuletatav põhitunnustest ja pole olemuslik. Juhutunnus võib asjal olla või mitte olla. Antud näites on üheks võimalikuks juhutunnuseks ,,blond". 2.2. TERMINI MAHT JA SISU Mõiste on kõige üldisemal viisil kirjeldatav kahest aspektist lähtudes: 1) millised on selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
