teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse? - tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade. - kohe asja juurde - alustatakse teema arendusega. 2. Lõpetus Eesmärgid: - tuua esile teksti tuum, põhiidee; Mida sa öelda tahtsid? - esitada hinnang; - teravndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; - võtta kirjutatu kokku; Lõpetus ja sissejuhatus võiksid kokku langeda. nt
• probleemi ülesseadmine - sõnastatakse probleem(id), esitatakse küsimus(ed); • mõistete seletamine - defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad; • sisujuht - antakse ülevaade teemast, selle osadest ja teksti eesmärgist; • tsitaat - kindlale autorile kuuluv sõnasõnaline seisukoht, ütlus, luulerida vms; • päevateemaline põige - leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide; • ilukirjanduslik põige - leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide ilukirjanduslikust teosest. Puhtaid tüüpe on väga harva. Sissejuhatuse RUSIKAREEGEL – 1. lause viib teema juurde, on üldisem; 2.- 4. lause seletavad teemat veidi täpsemalt; 5. lause esitab põhiväite või probleemi. Kirjandi põhiidee
olla. · Probleemi püstitamine sõnastatakse probleemid, esitatakse küsimused. · Mõistete seletamine defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad. · Sisujuht antakse ülevaade teemast, selle osadest ja teksti eesmärgist. · Tsitaat esitatakse kindlale autorile kuuluv sõnasõnaline seisukoht, ütlus, luulerida vms. · Päevateemaline põige leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide aktuaalsetest päevasündmustest. · Ilukirjanduslik põige leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide ilukirjanduslikust teosest. Teemaarendus, lõik Arendus selgitab lugejale lõigu tuummõtet tõsiasjade, näidete, võrdluste, põhjenduste, tsitaatide abil. Kuidas iga lõik just antud juhul üles ehitatud on, sõltub sellest, milliste võtete
Sissejuhatuse koostamsie erinevad võimalused: 1) Huvilugu- esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla osaline 2) Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks 3) Mõiste selgitamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad 4) Sisujuht antakse ülevaade teksti teemast, osadest ja eesmärkidest 5) Päevateemaline põige tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakajaline näide 6) Ajalooline ülevaade alustatakse nähtuse või probleemi juurest, antakse ajalooline ülevaade 7) In medias res ( kohe asja juurde) alustatakse kohe teemaarendusega 18. Teemaarenduse struktureerumine, nn kondikava koostamine Lõigud peavad moodustama sisuliku terviku. Kirjand peab arendama põhiideed, mitte illustreerima pealkirja.Struktureerimise käigus tuleb puuduvad argumendid juurde kirjutada
Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega või ideelausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline; 2. probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks; 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti sel juhul, kui need on mitmeti tõlgendatavad; 4. tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi
Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1.Huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline. 2.Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks. 3.Mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. 4.Tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest. 5.Päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi
2. probleemi püstitamine esitatakse probleem väitena või sõnastatakse see kysimusena. 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatud mõistet või mõisteid ja juhul kui nad on mitmeti mõistetavaid või raskesti mõistetav 4. sisujuht antakse ülevaade teksti teemast osadest ja eesmärkidest 5. tsitaat esitatakse sobiv tsitaat mis ei tohi olla liiga tuntud või liiga kulunud, lisatakse omapoolne tõlgendus kommentaarile 6. päevateemaline põige tuuakse näide meediast või elust mis on seatud selle pealkirjaga. 7. ajalooline ülevaade alustatakse nähtuse või probleemi juurtest ja jõutakse ülevaatega tänapäevani. Ei tohi pikaks venitada 8. in mediasres (kohe asja juurde) alustatakse kohe probleemi käsitlusega tüüpilised vead sissejuhatuses. 1. korratakse sõna-sõnalt pealkirja või teemat 2. venitatakse liiga pikaks 3. räägitakse ise endast mitte teemast 4
annaabi.ee 
