sügavamõttelist lüürikat ega olema grammatiliselt korrektne. Seda on ka nende lauludes tunda. Et nende muusikastiilis edukust saavutada, peab olema lihtsalt kaasahaarav, mis neil on ka õnnestunud. 5 miinuse peamine kuulsus on pärit nende kontserditelt, kus köetakse rahvas üles ning korraldatakse unustamatu show. Huvitavaks teeb neid veel see, et iga ansabli liige on omamoodi huvitav karakter. Liikmeid on kokku viis, nagu nimi juba vihjas. Liikmetel on ka igaühel oma nimi: Päevakoer, Lancelot, Estoni Kohver, Põhja-Korea ja Venelane. Ka nende nimed vihjavad natuke karakteri omapärale – Venelane laulab vene aktsendiga, Põhja-Korea on sama nimetusega riigile omaselt natuke kitsa maailmavaatega ja üleolev jne. Minu arvates jääb nende lauluoskus soovida, kuid see käib hiphopi stiili juurde, kus peamine rõhk on muusikal ja meeleolu loomisel ning mõnikord jäetakse meelega lauluoskus kesiseks, et sisse sulanduda
tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Nende pea on kaetud püstiste karvadega sarnanevate soomuste või harjastega. Imilont on kas lühike või puudub hoopis. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Emased koiliblikad munevad munad riidevoltide vahele. Röövikute toiduks on esmapilgul seedimatuna tunduv materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. Harilik päevakoer Päevakoer on arvatavasti saanud nime oma rööviku järgi, kes on silmapaistev ja liigub ringi päeval. Liblikas ise ta tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest. Nende tiibade sirulaius on 2-7 cm. Emased munevad munad
Raamat räägib peaaegu uskumatutest seiklustest ühel ilusal suvel, kus tegelased elavad telkides, teevad lõkkeõhtuid. · ,,Kaheksajalgade planeet" (1999) on lugu kaheksjalg Belmondo seiklustest, kus ta päästab oma tüdruksõbra planeedi ööpoole valitseja käest. · ,,Läbi hõreda kivi" (1999), selles raamatus kividest juttu ei ole. Raamatu tegevuskoht on hoopis hiigelsuur puuriida maja, kus elab kõik võimalikke tegelasi. Teiste hulgas päevakoer Pontus, kõrvahark ja algaja ärimees, salakaubavedaja herilane Elmar, kes on korduvalt vangis istunud. · ,,Oliüks ärihaide hambus" (1999) jutustab Käo üsna iseäralikust olendist, kes näeb läbi seinade, põrandateja isegi lagede ning kes elab kuu tagaküljel, iseasi on see, kui palju ta oma kodus viibib. Ta käib nimelt meteoriidide ja teiste taevakehadega kogu aeg igal pool ringi lendamas, et jälle seigelda. Ükspäev satub ta Signooria planeedile,
10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11. a) leinaliblikas b) suur- mosaiikliblikas c) väike-kiirgliblikas 12. a) väike-täpikpunnpea b) kollatähn- kuldpunnpea c) luhatäpik 13. a) niidu- võrkliblikas b) kase- siilaktiib c) punatiib 14. a) harilik lottsuru b) tontsuru c) sirelisuru 15. a) admiral b) ohakaliblikas c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane b) harilik päevakoer c) kase-sirptiib 18. a) punatiib b) aasa-verikireslane c) väike-pärlmuttertähnik 19. a) päevapaabusilm b) admiral c) pääsusaba 20. a) vaksik b) leinaliblikas c) harilik tumesilmik 21. a) admiral b) koerliblikas c) rüütelöölane 22. a) sõõrsilmik b) päevapaabusilm c) kirju aasasilmik 21
cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas. Tundlad on mitmesuguse kujuga kuid ei ole tipus jämenevad. Eestis ligi tuhat liiki paljude sugukondadega. Sugukond surulased Sphingidae. Suurim suru Eestis on sirelisuru Sphinx ligustri. Sugukond karuslased Arctidae. Neile on iseloomulikud väga karvased röövikud. Rahva seas on tuntud röövik ,,päevakoer", kes ka päeval ringi roomab ja sellega silma torkab. Temast saab kunagi aga ilus liblikas harilik päevakoer Arctia caja. Sugukond öölased Noctuidae on üks liigirikkaim Eestis. Liblikad on enamasti hästi ära tuntavad oma jässaka ja hallikirju tiivamustri järele. Mõned neist on aga ka värvikirevamad nagu näiteks keldriöölane Scoliopteryx libatrix ja sinine paelöölane Catocala fraxini. Sugukond vaksiklased Geometridae on liikide arvu järgi teine sugukond. Vaksiklased
ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad: Eestis hävinud Tundrasikk, valgevööt-päevakoer Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag Ohustatud viigerhüljes, kõre Ohualdis kaljukotkas, karvasjalg-kakk Ohulähedane kanakull, põldvütt Ohuväline aed-roolind, põder, sinikael-part TESTID I. -Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. TÕENE
annaabi.ee 
