pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti ainuüksi 138 ämblikuliiki) Paljude imetajate toidukoht Niidutäpik Argyronome laodice Suur-kuldtiib Lycaena dispar Täname!
harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek. porosamblik (Cladonia) 4. harilik põdrasamblik (Cladonia rangiferina) (L
aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria)
PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria)
haljastuses. punane FESTUCA –PEREKOND ARUHEIN aruhein • moodustavad suure, 300 liigilise heintaimede perekonna kõrreliste (Poaceae) sugukonnas. Neist Euroopas kasvab 170 liiki • Nad on kitsaste sügavate soontega lehtedega ja tiheda rohkepähikulise õisikuga • Punane aruhein (Festuca rubra) oma sortidega on üks enim levinud murutaimi • Lamba-aruhein (Festuca ovina) on väärtuslik dekoratiivkõrreline. Kasvab edukalt ka kõige kuivematel ja kehvematel kohtadel • Hall aruhein (Festuca glauca) moodustab ümara tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku. lambaaruhe • Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja- in Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised • Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast
Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: longus helmikas kasvab varjukates leht- ja segametsades ja on Eestis tavaline. See mitmeaastane taim moodustab hõredaid kogumikke ja on rohkete mitteõitsevate võsudega. Kõrs on 30-70 cm kõrge, lehed 3-5 mm laiad. Pööris kuni 10 cm pikk, väga peente harudega, longus tipuga. Pähikud 6-8 mm pikad, 1-2 õiega, ühekülgselt rippuvad, lillakad. Tipmine õis on steriilne. Õitseb mais ja juunis. LAMBA-ARUHEIN Nimi: Festuca ovina, tõlkimisel saame, festuca rohukõrs, ovina lamba. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: toiteainetevaestel muldadel, kuivades, liivastes männi- ja segametsades ning niitudel. Tüüpiliselt poolvarjutaim, Eestis sage. Vähenõudliku liigina kasvab lambaaruhein isegi sellisel pinnasel, mis kõlbab ainult lammaste karjamaaks. Taim moodustab tihedaid, hallikas-oliivrohelisi puhmaid. Mitmeaastane. Kõrs on peenike, 20 kuni 60 cm kõrge, lehed niitjad, peenikesed
schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele. Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le. Leesikaloo kasvukohatüüp esineb peamiselt saartel, Loode- ja Lääne-Eestis, umbes 0,6% riigimetsade pindalast. Kastikuloo kasvukohatüüp (kl)
, habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense), lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum),
annaabi.ee 
