soov siseneda ja arvestada kõikide eripäradega. Andaluusia (pealinn Sevilla)- Peamised majandusharud on põllumajandus (45% pindalast on põllumajanduslik maa), lennundus, biotehnoloogia, taastuvenergia, metallurgia ja IT. Kasvatatakse oliive, erinevaid tsitrusvilju ning palju on ka viinamarjaistandusi. Viimasel ajal on palju populaarsust kogunud mahepõllundus. 50% maast hõlmavad metsad. Asturias (pealinn Oviedo)- Peamised majandusharud on toiduainetööstus, IT, kapitalikaubad ja taastuvenergia. Aragon (pealinn Zaragoza)- Peamine majandusharu on keskkonnatehnoloogia, kuid tähtsad on ka biotehnoloogia, logistika, toidutööstus, autotööstus, IT ja lennundus. Baleaari Saared (pealinn Palma de Mallorca)- Peamised majandusharud on turism, IT, tööstus, keskkonnatehnoloogia ja toiduainetööstus. Baskimaa (pealinn Vitoria-Gasteiz)- Peamised majandusharud on energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia.
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Karolingid, Pippin Lühike, 8
Hernan Cortés (1485-1547) · Mehhiko vallutaja, alistas asteekide valitseja · Hisp hakkas alla käima, kui ülejäänud maailm hindas rohkem maiset, materiaalsust · ,,Cartero de relacion" ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust · kirjutanud ka Ameerikast · Euroopa tehnikaareng halvas indiaanlased, valged olid hobused endale allutanud, see tekitas viha ja segadust pärismaalastes Gonzalo Fernandez de Oviedo · Kroonik, eeskätt Ameerika ühiskonna, kultuuri ja kommete kohta · ,,Natural historia de las Indias" (Las Indias pikka aega Ameerika sümbol, sest Columbus arvas, et jõudis Indiasse), suure antropoloogilise väärtusega teos · Hakkasid ka tulema protestihääled vallutuste kohta Bartolomé de Las Casas (1470-1566) · Dominiiklasest vaimulik · võitles indiaanlaste eest, orjastamise vastu · jõudis ka Eestisse, Koidula kirjutas ,,Beruamea viimane inka"
"Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele.Teos on tragöödia algusest lõpuni. Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Kolmest näidendist kaldub koomilise poole kõige enam "Suur sultanitar". Algavat barokset mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega
deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Tegevuspaik on PõhjaAafrika. Maurid ja mauritarid armuvad kristlannadesse ja kristlastesse, kel on omad kallimad kaasmaalaste seas; kristlastest ja mauridest renegaadid, ümberriietumised (maskid), põgenemised, kannatused ning finaalis kristlaste õnnelik (taas)kohtumine (abielu) või kojusõit. Kristlikpatriootilised motiivid rõhutuvad kord rohkem, kord vähem, kuid püsivalt
Sellest valmis paks raamat, mis ilmus pärast tema surma (1632) ,,Verdadera historia.." See on kõige vahetum nägemus, kuidas just üks lihtsõdur seda näeb (mitte juhid) Polnud väga õilis ühiskond, vähemalt sel hetkel. Sõdu peeti selleks, et saada ohverdamismaterjali. Vallutajate kõrval oli teine väga tähtis kiht vaimulikud. Kuna nemad olid kõige haritumad, õppisid nad ära indiaani keeli ja siis õpetasid indiaanlastele hispaania keelt. Gonzalo Fernandez de Oviedo on mahukas kroonika ,,Natural historia de indias" (Ameerika looduslugu) Ilmus 1536, väga varajane teos ja üks väärtuslikumaid allikaid. (El Inca) Garcilaso de la Vega. Sama nimega on üks varasem hispaania luuletaja. ,,Comentarios reales" (kommentaarid kuningliku suguvõsa kohta)- 1606. On pandud süüks, et mõnevõrra ilustab ja idealiseerib. Ei räägi näiteks ohverdustest suurt midagi. Teine tähtis teos on ,,Historia general del Peru" Tema teosed väga olulised!
annaabi.ee 
