a. sisekõrva keskkõrvast b. keskkõrva sisekõrvast b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb) Poolringjuhade ampullid, ümarja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja
76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma
esikus paiknevas ümar- ja ovaalkotikeses. Tasakaalu- ja kuulmiselundiks on sisekõrv. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Poolringkanalite algusosas on laiendid ehk ampullid ja nendes ampullides paiknevad kuplaharjad. Esikus asetsevad ümar- ja ovaalkotike, milles paiknevad kuulmetähnid. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid- ja tugirakke. Nad asuvad zelatiinitaolises aines, kusjuures kotikestes sisaldab see zelatiinitaoline aine veel kaltsiumkarbonaadi kristalle. Kui raskusjõud muutub st. keha liikumisel üles-alla, siis need ülitundlikud dendriidid, mis olid selle zelatiini sees, annavad täpselt teada pea asendist (üleval või all). Lookjuhades annavad karvrakud infot keha liikumise kiirenemisest või aeglustumisest
Need on läbipaistvas avavees erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike
spiraalkanali perilümfaatilise ruumi kaheks osaks - ülemine on esikuastrik ja alumine trummiastrik. * Kilelabürint asub luulabürindi sees ja on üldjoontes sama kujuga. Kilelabürindil on sidekoeline toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks. Kõik nimetatud ruumid on omavahel ühenduses ja täidetud endolümfiga. Ovaalkotike ja ümarkotike asetsevad esiku vastavates sopistes ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega. Kui endolümfi rõhk kilelabürindis tõuseb, siis valgub osa endolümfist endolümfijuha kaudu sellesse kotikesse. Lookjuhad asuvad poolringkanalites. Igal juhal eristatakse kilelist säärt ja kilelist ampulli
k. erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. l. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi m. väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi n. kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. o. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel t. aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. u
annaabi.ee 
