tugevdada eestlaste omavahelisi suhteid ning sundis EKP võime venestamise poliitikat leevendama. 7. a) N. Karotamm – EKP Keskkomitee II sekretär b) K. Vaino – EKP eelviimane sekretär c) J. Käbin – riigiteadlane, EKP juht 1950-78 ja ENSV ülemnõukogu presidiitiumi esimees 1978-83. 8. ENSV majanduselu a) omandivorm – kõik maad kuulusid riigile b) juhtimine – toimus ühest Moskvas asuvast keskusest. Sealt otustati ka kõik mis toimus Eestis. c) tööjõupoliitika – eelkõige võeti tööle tööjõude teistest liiduvabariikidest 9. Mida tähendas nõukogude ajal: a) ''ridade vahele kirjutamine'' – kui midagi ei tohtinud otse välja öelda, sest see oli keelatud, siis sellest kirjutati n.ö. ümber nurga/mõte peideti ridade vahele b) ''sahtlisse kirjutatud romaan'' – romaan, mida ei avaldatud/tohtinud avaldada c) defitsiit – kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem
september 20X8. Seega 20X8.aasta kulu (9 kuud) on: (53 000 / 12) * 9 = 39 750 krooni 2.kasutusaasta jääk on seega 212 000 53 000 = 159 000 krooni ja sellest lähtuvalt on 20X8.aasta kulu (3kuud): 159 000 * 0,25 = 39 750 krooni 39 750-st = 9937,5 20X8 aasta kulu kokku: 39 750 + 9937,5 = 49 688 krooni Ü-10.4 Masin, mille soetusmaksumus oli 30 000 krooni ja akumuleeritud kulum eelmise aasta 31. Detsembriks 15 000 krooni, otustati maha kanda 1.juulil. depretsiatsioonimäär on 10% aastas. Teha raamatupidamiskanded 1.juulil: viitab lineaarsele meetodile Iga aasta kuluks 10%, mis on 3000 krooni. 1. Poolaasta depretsiatsioonikulu kajastamiseks 2. Masina arvelt mahavõtmiseks 31.detsembriks oli masina maksumus 30 000 15 000 = 15 000 krooni. Maha taheti masin kanda juulis ehk siis 6 kuud pärast seda, kui masina väärtus oli 15 000 krooni. 1
Kordamisküsimused §19-24 1. Viini kongress: millal oli, miks tuli kokku, mida otsustati? Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta
loobub järjekordselt. Ta reisis Tanganjika järve äärde 1872.a, kuhu jäi laagrisse. Livingstone oli nõrk ja vaevles rängas valus. 30.aprillil 1873 leiti ta oma voodi juurest surnuna. Rituaalikohaselt kanti surnukeha majast välja tagaseina murtud avausest, mitte uksest. Livingstone mehed nutsid meeletult, karjusid ja tulistasid õhku. Livingstone surnukehast eemaldati sõda ja sisikond, mis paigutati plekk-karpi ja maeti kombekohaselt maha. Surnukeha ise otustati mumifitseerida, painutada põlved rinnale ja paigutada puukoorest toru sisse, nii et kandam sarnaneks tavalise kaubapalliga. Viimane retk oli tuhande viiesaja miili pikkune. Valitsuse kulul korraldati matusetalitlus 18.aprillil 1874. saatjateks tuhanded inimesed Londonis, tõllarivi eesotsas kuninganna tühi tõld. 11 KOKKUVÕTE
Hitler soovis sudeedide ühedmaist Saksamaaga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis enda Saksa vasta kaitsma, kuid ootas sell juhul relvaga appi oma liitlasi, Suurbritanniad, Prantsusmaad ja Nõgukogude liitu. Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased.
suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina. Juhtrolli etendas aristokraatia, kelle hulgast moodustati enamasti eluaegsetest liikmetest koosneva nõukogu (bule). Võib arvata, et just aristokraatlikus nõukogus peeti kõige tulisemad vaidlused ja otustati tähtsamad riigiasjad. Kuid nõukogu otsused vajasid kogukonna täieõiguslikest liikmetest ehk kodanikest (politai) koosneva rahvakoosoleku heakskiitu. Kodanikonna määratlus ja seega rahvakoosolekul osalejate ring oli eri polistes kindlasti erinev, kuid pole põhjust arvata, et hopliiditsensusele vastavad mehed sealt välja oleks jäänud. Võib arvata, et mõnel pool koosnes kodanikkond ainult maavaldajatest, teisal aga loeti kodanikeks tõenäoliselt kõiki kohalikku päritolu vabu mehi
nõudsid võitluse aktiviseerimist, vajadusel relvade kättevõtmist, 4. päeval lahkusid radikaalid nõupidamiselt. 26.10 hakkas 1 relvastatud salk linnast välja minema, tegi retke ümbruskonnas mõisatesse, sealt nõuti kõikvõimalikke relvi, need konfiskeeriti, suleti kohalikud kõrtsid ja viinapoed. Konflikt ja kokkupõrge toimusid ka Tartus. Selle põhjuseks olid erinevalt Tlnast pigem rahvuslikud vastuolud. Otustati korraldada suur rõõmuringkäik. 19.10 hommikul kogunesid Viljandi tänava lõppu kõik suuremad Tartu seltsid. Esimene peatus Riiamäel, kus Adamson suri, edasi Raekoja platsile, Villem Reiman pidas sütitava kõne, edasi liiguti TÜ peahoone ette, kus toimus kokkupõrge sotsialistidega. Peetakse esimeseks vereks, mis Eesti lipu eest valatud. Postimehe ringkonnad otsustasid korraldada Rahva Asemikkude Kongressi. Välja
annaabi.ee 
