diiselmootoriõlid ja TA, TB, TC, TD on 2-taktilise ottomootori õlid. Kui tähistuses on SE/CC siis see mootoriõli on universaalne ja sobib kasutamiseks nii ottomootoris kui ka diiselmootoris. Täielik tähistus API SE/CC. API SF mootoriõli toodetakse aastast 1980 ja sobib keskmistes tingimustes töötavale ottomootorile mida toodeti aastatel 1980...1989. API SH mootoriõli toodetakse aastast 1993 ja on mõeldud kasutamiseks sõidu- ja kauba-autode ottomootorites. See õli on kõrgema kvaliteediga kui SG klassi mootoriõli API CC mootoriõli on kasutuses aastast 1961 ja sobib diiselmootoritele, mis töötavad rasketes tingimustes ning keskmiselt või kõrgelt forseeritud. API CE mootoriõli toodetakse aastast 1983 ja sobib ülelaadimisega diiselmootoritele milledel suur võimsus ning rasked töötingimused. See õli on kõrgema kvaliteediga kui CD klassi mootoriõli.API CF mootoriõli toodetakse aastast 1994 ja sobib diiselmootoritele milledes
lennukibensiinid ja lahustibensiinid * Mootoribensiinid 1) mootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 2) mittemootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 3) väikemootoribensiinid * Lennukibensiinid * Lahustibensiinid Jne. 6. Väikemootorite bensiinid: 7. Mootoribensiinide mõiste ja üldiseloomustus Mootorikütused kasutamiseks ottomootorites, mis vastavad Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr. 2658/87 EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta seisuga 01.01.2002. aastal kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohalistele kaubakoodidele 27 10 11 41, 27 10 11 45, 27 10 11 49. Mootoribensiinide üldiseloomustus: 1. Kergesti aurustuvad (kõige kergemini lenduvad fraktsioonid) 2. Tihedusega 15 kraadi juures 700...780 kg/m3 3. Kergvoolavad 4
mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja naatriumist. Tina asendatakse liudades telluuri või nikliga ja saadakse häid laagreid. Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks
mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja naatriumist. Tina asendatakse liudades telluuri või nikliga ja saadakse häid laagreid. Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks
(520...540 kg/m³) ning selle tõttu mahuline kütteväärtus ligi 1,5 korda väiksem kui bensiinil. Järelikult sama töö tegemiseks kulub vedelgaasi mahult rohkem ja gaasiballooni maht peab olema bensiinipaagi mahust suurem. Vedelgaasi balloon peab olema valmistatud 5...6 mm paksusest lehtterasest ja seetõttu kaotavad autod mõningal määral kasulikust kandevõimest. Vedelgaasi ballooni on raske paigaldada sõiduauto kere sisemusse, kuna kuju peab olema sel silindriline. Autode ottomootorites kasutakse kahte vedelgaasi marki: Suvine - põhikomponentideks on butaan ja buteen 60 %. Sobib kasutada suvel, lõunarajoonides aastaringselt Talvine - põhikomponentideks on propaan ja propeen 90 %. Sobib kasutada talvel. Suvine vedelgaas ei aurustu alla -10°C juures ja seetõttu ei välju gaasiballoonist. Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli(C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks
reaalsed temp. nagu max temp. ja min temp. on 15 kraadi. Kolvi käik tuleks väga suur. Rõhud tulevad väga suured, ligi 300MPa. Sisepõlemismootorite jaoks on välja töötatud 3 teoreetilist ringpriotsessi: 1. Ringprotsess soojuse isohoorse protsessi (Isohoorse põlemisega ringprotsess). 2. Ringprotsess on isobaarse juurdejuhtimisega (Isobaarse põlemisega). 3. Ringprotsess kombineeritud soojuse juurdejuhtivusega (Sega-ringprotsess). Otto ringprotsess Ottomootorites toimub soojuse isohoorne protsessi juurdejuhtimine see tähendab põlemine toimub isohoorselt. Bensiin põleb niivõrd kiiresti, et põlemisprotsess on vaadeldav isohoorsena. 1-2 kütte segu adiabaatne komprimeerimine. 2-3 kütuse isohoorne põlemine, Q1 juhitakse juurde. 3-4 põlemisproduktide isoentroopne paisumine. 4-1 põlemisproduktide isohoorne eemaldamine. - ringprotsessi kasulik töö. Isohoorse põlemisega ringprotsess (Otto ringprotsess a. 1876).
2.3.4.- selle ristküliku pindala = A. n(p/s)- indikaator võimsus. Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ) Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse v suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. v=M1/*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks. Trubiin jõumasinad 1
annaabi.ee 
