..28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda 5
lähtetingimused on samaväärsed. Kuna ringprotsessi termilise kasuteguri avaldis on ηt = l/q1 ning ringprotsesside soojushulk q2 on üks ja seesama, siis selgub, et suurima termilise kasuteguriga on Otto ringprotsess, väikseim kasutegur aga Dieseli ringprotsessil. Võrrelda sisepõlemismootorite ringprotsesse võrdse surveastme juures ei ole siiski õige, sest diiselmootori surveaste on tunduvalt kõrgem kui kütuse isohoorse põlemisega ottomootoril. eeltingimuseks gaasi võrdse temperatuuri pärast soojuse viimist protsessi (põlemisprotsessi lõpul), ringprotsesside surveaste on aga erinev. Sel juhul on punkt 3 joonisel ühine. Kehtigu ka siin eeldus, et kõigist ringprotsessidest lahkub väliskeskkonda võrdne soojushulk q2.Võrdlus näitab, et nüüd on suurim termiline kasutegur diiselmootoril, madalaim aga ottomootoril. 27. soojuse transformatsioon
Millise polaarsusega juhitakse pihustit? Pinge pihusti klemmidel on aku pinge ja juhtitakse (-) polaarsusega. Mõõtke kütuse rõhk mootori tühikäigul ja pööretel 2500p/min. Kas kütuse rõhk muutub? Kütuserõhk mootori tühikäigul oli 2,6 bar ja 2500p/min oli 2,6 bar, kiirendamisel tõusis hetkeks. Drosselklapi ajam Drosselklappi juhitakse mehaaniliselt trossiga. Klapp liigub lineaarselt vastavalt gaasipedaali asendile. Drosselklapi ülesanne on reguleerida sisseimetava õhukogust ottomootoril. Pöördsulguriga drosselklapid on ökonoomsed, otseläbivoolu konstruktsiooniga klapid, millel on madal rõhulang ja vähendatud ummistumise tõenäosus. Tema headeks omadusteks on: - suhteliselt väike kaal; - hooldusvaba; - vähesed detailid puutuvad kokku keskkonnaga. 18 Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused Toitesüsteem- fuel and exhaust system Kütusepaak- fuel tank
Alaldi kontrollimine Päripidi lamp süttib, vastupidi ei. Teistel juhtudel on alaldi Rikkis. Traktoritel ja liikurmasinatel kasutatavad elektriseadmed 8.3.1 Käivitamisele esitatavad nõuded Mootori käivitamiseks peab käivitussüsteem pöörama väntvõlli piisava pöörlemissagedusega. Mida külmem on mootor, seda suurem peab olema pöörlemissagedus. Minimaalne käivitamiseks vajalik väntvõlli pöörlemissagedus -20°C juures on: · väntkeps-ottomootoril 60...90 p/min · pöördkolb-ottomootoril 150...180 p/min · ilma hõõgküünaldeta otsepritsediislitel 80... p/min · hõõgküünaldega otsepritsediislitel 60... 140 p/min · jaotatud põlemiskambritega ilma hõõgküünaldeta diislitel 100...200 p/min · jaotatud põlemiskambritega hõõgküünaldega diislitel 60... 100 p/min. Käivitite ehitus ja töötamine 1. Ehitus Käivitid on ette nähtud väntvõlli pöörlema panemiseks mootori käivitamisel. Käivitite
d.max d.nom d. nom 7. Ottomootori eripära 8. Diiselmootori eripära Diiselmootori eelised: suurema surveastme tõttu kulutab diiselmootor tööühiku kohta 20 ... 25 % vähem kütust diiselmootor töötab raskemate kütustega, mis on odavamad ja vähem tuleohtlikud Diiselmootori puudused: kõrgema rõhu tõttu silindris on vajalik detailide suurem tugevus, mistõttu mootori mõõtmed ja mass on suuremad, kui ottomootoril vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini 9. Neljataktilise sisepõlemismootori indikaatorvõimsuse tuletuskäik P=W/t Tsükli indikaatortöö: Tsüklite arv sekundis: Indikaatorvõimsus: Mootori indikaatorvõimsus: 10. Kolbmootori mehhanismid ja süsteemid ning nende eesmärk Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b)
ja täielikumalt põleb. Küttesegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse mõistet liigõhutegur ja seda tähistatakse . Liigõhutegur on tegeliku (Lteg) ja teoreetilise (Lo) õhuhulga jagatis. = Lteg/Lo Kui õhku on segus vajalikust rohkem nimetatakse segu lahjaks ( > 1). Kui aga segus on õhku vajalikust vähem nimetatakse segu rikkaks ( < 1). Liiga lahja ja liiga rikas küttesegu ei sütti. Bensiini puhul on küttesegu süttimisvõimeline kui = 0,45...1,45. Täiskoormusel töötaval ottomootoril peaks liigõhutegur olema järgmine: = 0,85...1.15. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine Kõikidelt kütustelt nõutakse, et neil peab olema võimalikult kõrge kütteväärtus, hea segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga. Seismisel ei tohi kütuste koostis ja omadused muutuda. Põhilised ekspluatatsioonlised omadused ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus. Küttesegu kütteväärtus
ja täielikumalt põleb. Küttesegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse mõistet liigõhutegur ja seda tähistatakse . Liigõhutegur on tegeliku (Lteg) ja teoreetilise (Lo) õhuhulga jagatis. = Lteg/Lo Kui õhku on segus vajalikust rohkem nimetatakse segu lahjaks ( > 1). Kui aga segus on õhku vajalikust vähem nimetatakse segu rikkaks ( < 1). Liiga lahja ja liiga rikas küttesegu ei sütti. Bensiini puhul on küttesegu süttimisvõimeline kui = 0,45...1,45. Täiskoormusel töötaval ottomootoril peaks liigõhutegur olema järgmine: = 0,85...1.15. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine Kõikidelt kütustelt nõutakse, et neil peab olema võimalikult kõrge kütteväärtus, hea segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga. Seismisel ei tohi kütuste koostis ja omadused muutuda. Põhilised ekspluatatsioonlised omadused ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus. Küttesegu kütteväärtus
annaabi.ee 
