21. Tegevuse mõiste- ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul. 22. Tegevusdiagrammi notatsioon: tegevuse seisund, mis tähistab töövoo sammu teostamist siire, mis näitab, milline tegevuse seisund järgneb millisele käivitatakse tegevuse lõppemisega, mida tegevuse seisund esitab otsustuspunkt, mille järgi tegevuse lõpetamisel kontrollitakse, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb sünkroniseerimisjooned, millega saab näidata paralleelseid alamvoogusid 23. Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel: Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid
Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina "A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state". Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka. Tegevusdiagrammi notatsioon 1.tegutseja 2. Tegevus 3.siire (näitab milline tegevus järgneb millisele) 4. otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising line) võimaldab tähistada paralleelseid alamvoogusid 8. - protsessi käigus manipuleeritava (menetletava)
proportsionaalselt riski ulatuse ja ohustatud inimeste arvuga: Aktsepteeritavad riskid – ebaolulised riskid Valikuliselt aktsepteeritavad riskid – aksepteeritavus sõltub mitmetest asjaoludest Aktsepteerimata riskid – riskid on ilmsed ja avalduvad 20. Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel Kommunikatsioon- riskikonteksti määramine – riskituvastus – riskianalüüs – riskitaseme hindamine – riski otsustuspunkt Kas riskihindamine on vastuvõetav? – riskikäsitlus – riski otsususpunkt Kas riskikäsitlus on piisav ja risk aktsepteeritav? – jääkriski aktsepteerimine – montooring (seire ja ülevaatus) 21. Mis on riskide identifitseerimise sammud? Varade identifitseerimine – ohtude tuvastamine – olemasolevate turvameetmete välja selgitamine – nõrkuste tuvastamine – tagajärgede tuvastamine
Kui pank on oma nõusoleku projekti finantseerimiseks andnud, siis annab see kindlustunnet juurde ka arendajatele. Negatiivse poole pealt on pangad konservatiivsed ning sisuliselt ei soovita riske võtta. Kuigi pangad otseselt arendajatele objektide osas ettekirjutusi ei tee, siis kuna ka käesoleval hetkel on paberil seisvaid ja finantseerimist ootavaid objekte tegelikult töösse jõudvatest objektidest kordades enam, on lõplik otsustuspunkt ikkagi finantseerijate käes. Arvestades asjaolu, et käesolevas uuringus kaasati vaid eeskujulikke turul tegutsevaid ettevõtteid, siis on ka mõistetav, et pankade poolset negatiivset lõppotsust büroohoonete osas kogetud ei oldud. EfTENi esindaja tõi välja, et ettevõtte enda nõukogust, kuhu kuuluvad investeerimisfondi suurinvestorid, on positiivse otsuse saamine kohati keerulisemgi. Seetõttu jõuavad nende puhul pankadesse vaid nõukogu läbinud tugevad projektid, mida pangad olid
parem toita tänu vintpüssile. Kütid said rohkem liikuda, pered said paikseks jääda, ei pidanud küttidega kaasa liikuma. Filmiti kolmel aastal pikemate perioodidena filmi teemaks valiti eskimote aastane rännutsükkel ajalooliselt vaadeldi nende traditsioonilist kultuuri, enne vintpüssi kasutuselevõttu. Sarnaselt Flatheryle valiti filmi keskmesse üks konkreetne mees. Itimanguerk oli mees (küti nimi), kes mäletas vintpüssieelsest ajast, tema käes oli otsustuspunkt, mida võib filmida ja näidata. Tuli ära korjata kõik esemed, mis võisid reeta tegelikku ajastut (konservid, metallpannid jne). Ta otsustas kõik; oli ka kogukonnas autoriteetne inimene; kuhu laager rajatakse, mida tehakse jne. Eskimod mängisid iseennast 40 (seda elu) aastat varem. Filmitud materjalist tehti 21 pooletunnist filmi, iga film kirjeldas konkreetses laagripaigas toimuvat, oli pikk ja põhjalik