kasutatakse erinemise või fokuseerimise strateegiat. Küpsus ja langus Rõhutab tootlikkust, omahinna vähendamist, klientide säilitamist, hinna eeliseid; kasutatakse hinnajuhtimist ja fokuseerimise strateegiaid. f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused Otsutamise abil luuakse ja arendatakse organisatsioone. Alati on võimalikud häired, mis on vigade tagajärjeks. Juht otsustab. Kolm võimalikku otsustamismudelit: bürokraatlik (iseloomulik suurtele organisatsioonidele, protseduur formaliseeritud), profesionaalne-kollegiaalne (toimib organisatsioonis, kus on mittehierarhiline struktuur, otsustatakse mitteformaalsete reeglite abil, omavahelise suhtelmise käigus), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis). 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d
ainult teatud hulk ja ülejäänud lõpetamata toodang kuhjub pudelikaela ette või ladudesse. 12. Otsustamine Otsustamine on raske ja keeruline psüühiline töö. Kokku langevad teadmised, mõtted, tunded, fantaasiad. Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot. Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline
Juhtimine eesmärkide kaudu o Juhtide töö on eesmärkide püstitamine ja tulemuste saavutamise tagamine o Ettevõtte eesmärgid on teisendatavad allüksuste ja töötajate tööalasteks eesmärkideks o JEK-i puhul püstitatakse mõõdetavad eesmärgid juhtide-alluvate koostöös, nende saavutamist jälgitakse perioodiliselt Otsustamine ja otsuste liigid o Kolm otsustamismudelit: Bürokraatlik- Omane hierarhilisele struktuurile Professionaalne-kollegiaalne- Omane mittehierarhilisele organisatsioonile kus otsused sünnivad kooskõlas kolleegidega Poliitiline- lähtudes jõudude vahekorrast org o Otsustamise etapid: Olukorra analüüs situatsiooni selgitamine ja hindamine - Mis toimub?
on täita vastav osa strateegilisest plaanist. Lühiajalised, vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikest arvu tegevusi. 13. Otsustamise olemus Otsustamine eristab juhti alluvast. Tõeline liider orienteerub olukorras kiiresti, määratleb tegevussuuna ja mobiliseerib alluvad eesmärgi saavutamiseks. 14. Otsuste liigid Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseerib protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaalne-kollegiaalne kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete
seisnedes enamasti järeldusele jõudmises hargnevas ja mitmes suunas mõjuvas küsimuses. Esineb hulgaliselt peidetud tegureid; seoseid on raske kindlaks teha; harva esineb hästi eristatav hindamisalus. Esinevad igal organisatsioonitasandil, 66 rohkem siiski juhtimistasanditel. Kujunevad välja lahendusteisendid ehk variandid. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit (Alas, 2004): bürokraatlik - otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele; professionaalne-kollegiaalne - otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus; poliitiline - lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 8.3. Otsustuskäik