tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastikuobjektide asend. Punktide paigutamise skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast ja maastiku iseloomust. Rajamise viis oleneb instrumentidest ja nende täpsusest. Plaani koostamiseks määratakse punktidele ristkoordinaadid ja absoluutne kõrgus H. Kõrgus määratakse trigonomeetrilise või geomeetrilise nivelleerimise teel. Punktid kindlustatakse otspunktidesse paigutatud tähistega. Piki sirgjoont tähistatakse sihitikkudega. Sihitikud tähistavad kogu vertikaaltasapinda, mida nim. sihiks. Sihi ja maapinna lõikejoon on sihi jäljeks, mis tähistab antud joont maapinnal. Oluline: *nähtavus seisupunkti ja naaberpunktide vahel projektis ettenähtud suundades; * vaba juurdepääs rajatavale punktile, kus saab paigaldada geodeetilisi instrumente; * vaba vaade situatsiooni objektidele, mida on vaja mõõdistada antud
8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe raadiuse vaheline Ül.1056
TAGASI Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe raadiuse vaheline Ül.1056
mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte aluste kaugused joonte otspunktist A, ruletiga määratakse ekri abil püstitatud ringjoonte pikkused. Töö jaotus: Ristjoonte viisi rakendamisel kasutatakse nelja tähist, kaks on asetatud joone AB otspunktidesse ja kolmas joone sihile. Mõõtmisel osaleb kaks mõõtjat. Üks märgib neljanda tähisega ristjoone lõpu, teine fikseerib ekri abil ristjoone alguse ning kirjutab mõõtmistulemused abtissile. Vajadusel mõõdetakse eklimeetriga joonte kaldenurgad. o Bipolaarkoordinaatide ehk lõigete viis Vahendid: Rulett/mõõdulint Millal kasutada: Üksikuid, orientiiri tähtsusega maastikuobjekte ja situatsiooni elemente, mille kauguste määramine on
Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte aluste kaugused joonte otspunktist A, ruletiga määratakse ekri abil püstitatud ringjoonte pikkused. Töö jaotus: Ristjoonte viisi rakendamisel kasutatakse nelja tähist, kaks on asetatud joone AB otspunktidesse ja kolmas joone sihile. Mõõtmisel osaleb kaks mõõtjat. Üks märgib neljanda tähisega ristjoone lõpu, teine fikseerib ekri abil ristjoone alguse ning kirjutab mõõtmistulemused abtissile. Vajadusel mõõdetakse eklimeetriga joonte kaldenurgad. Bipolaarkoordinaatide ehk lõigete viis Vahendid: Rulett/mõõdulint Millal kasutada: Üksikuid, orientiiri tähtsusega maastikuobjekte ja situatsiooni elemente, mille
vesiloodi ampulli rõhtsuunas justeerimisnõela abil, manipuleerides vastavalt vajadusele. Justeerimine toimub järkjärguliste lähenduste meetodil. 4)Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (nivelliiri peanõe) Peanõuet võib kontrollida kahel viisil: maastikul tähistatud joone keskelt ja otsast nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega. Tasasel maastikul valitakse 70-80 m pikkune joon A-B, mille otspunktidesse asetatakse ''konnad'' või lüüakse metallvaiad. Statiivile kinnitatud nivelliir paigaldatakse täpselt joone keskele, võrdsele kaugusele kummastki punktist (Sa=Sb). Tähistame keskmise niidi lugemid vastavalt a ja b-ga. Kui peanõue ei ole täidetud, siis viseerimiskiire kaldenurk on V ja need lugemid erinevad mingi suuruse x võrra õigetest, viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastavatest lugemitest a0 ja b0 a=a0 + x ja b=b0 + x
nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega. 1) keskelt ja otsast nivelleerimine: tasasel maastikul valitakse 70-80 meetri pikkune joon A-B (joonis "Geodeesia. II osa" õpikus lk 68), mille otspuntidesse asetatakse konnad või lüüakse metallvaiad. Statiivile kinnitatud nivelliir paigaldatakse täpselt joone keskele võrdsele kaugusele kummastki punktist (Sa = Sb). Kaugusi saab kontrollida niitkaugusmõõturi abil, võttes joone otspunktidesse asetatud püstloodis lattidelt lugemid niitristiku ülemise ja alumise niidi järgi. Et kaugusmõõturi koefitsent on 100, siis ülemise ja alumise niidi lugemite vahe sentimeetrites on vastav kaugus meetrites. Seejärel võetakse lugemid niitristiku keskmise niidi järgi. Enne lati lugemite võtmist tuleb hoolikalt ühitada elevatsioonikruvi abil vesiloodi mulli otsad. Keskmise niidi lugemid tähistatakse vastavalt a ja b-ga.
Teine põhjus oli see, et päises oleks vaja midagi ette võtta, et paketi päise töötlust teha kiiremaks ja tagada mingeid võimalusi ka teenusekvaliteedi jaoks. Ipv6 päis on 40 baidine ning see ei sisalda fragmenteerimist. Kui pakett on liiga pikk ja kanalist läbi ei lähe, siis pakett visatakse lihtsalt minema ja teatatakse saatjale, et see pakett on liiga pikk ja see tuleb ise lühemaks teha. Selle eesmärk on siis võrgusõlmed teha võimalikult kiireks ja kõik ülejäänud töö otspunktidesse rakendada. Ipv6 on teistmoodi võrreldes Ipv4-ga: 1) Versiooni number on 6. 2) Paketile on võimalik anda prioriteeti 3) Paketi jaoks on võimalik välja mõelda andmevoog ja seda voogu on võimalik identifitseerida. Siia tuleb sisse virtuaalkanali idee ehk kui marsruut sai paika, siis on võimalik näiteks selle kanali peal sidekiirust ja läbilaskevõimet tagada. Tänu sellele saame hakata tagama ka reaalaja andmeedastust läbi TCP/IP võrkude. 4) Kontrollsumma on välja visatud, et
Samuti ei järeldu nelinurkade puhul kõige nelja külje võrdsusest nelinurkade kong- ruentsus. Selle tõestamine, et kolme külje võrdsusest järeldub kolmnurkade kongruentsus, siiski väga raske ei ole. Tuleb lihtsalt märgata, et sirkli ja joonlaua abil võib kolme külge teades konstrueerida täpselt ühe kindla kolmnurga. Esmalt võtame suvaliselt ühe kolmest küljest ja paigutame selle joonisele. Järgne- valt tahaksime selle külje otspunktidesse paigutada teised kaks nii külge, et nad lõikuksid. Selle jaoks kirjeldame mõlema külje jaoks sirkliga kõik tema võimali- kud otspunktid: saame kaks ringjoont. Need ringjooned lõikuvad kahes punktis ja seega saame kaks võimalikku kolmnurka. Õnneks on aga ülemine ja alumine pool sümmeetrilised ning mõlemad võimalused annavad sama tulemuse: üheainsa või- maliku kolmnurga. 209
annaabi.ee 
