Kui selle mülka muudan põllumaaks, mu töödele see krooni pähe vaotab. Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt on palju töös, kui võim on võetud rabalt, ja kari käib ning rohket saaki saades on asunikud väljas uudismaades. Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt, kui koos on töös virk-julge inimpõlv ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv ! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim !
At pakub faustile piiramatut võimu. Nad on taas keisrilossis, ning faust aitab keisril vaenuväed hävitada. Tasuks saab at mereäärse maa. V vaatlus Faust harib maad lootuses jätta järeltulevatele põlvedele midagi vajalikku. Seni oli at olnud vaatleja ja analüüsia. Nüüd tunneb faust lõpuks ülimat õnne. Mefi lootus fausti hinge endale saada ei täitu. armastust, lootust ja usku kunai minetamastlunastas faust ennast ja läheb taevasse . ` 'Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab : vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas, nii noorest peast, kui ka kesk ja raugaeast. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viib //
aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik. Õigusteaduskonna lõpetanud noormees otsustas pärast sõbrunemist prantsuse luuletajate-sümbolistidega pühenduda hoopis kirjandusele. Esimene luulekogu ,,Kasvuhooned" ja draama ,,Printsess Maleine". Nendest viimane, sümbolistliku draamakirjanduse esikteos, äratas prantsuse kriitikute tähelepanu ning varsti saigi näidendite kirjutamine Maeterlincki põhitööks. ,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. Erakordselt menukas osutus ,,Pelléas ja Mélisande". Tema loomingu tipuks loetakse näidendit ,,Sinilind", mis kujutab endast rahvalikku muinasloo sümbolistlikku töötlust. Peale näidendite on Maeterlincki sules ilmunud arvukalt filosoofilisi esseid. Teda on nimetatud mõtlejaks, kes nägi oma ülesannet eluõpetuse jagamises kõigist eluraskustest
kõneandega, et suuta inimesed ära rääkida. Faust sellega ei nõustu: ,,Ei saa teeselda tundmust mingi nõuga. ... Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." Selle peale ütleb Wagner: ,,Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele." Wagner ei usu kunstidesse. Ta väidab, et elu on liiga lühike, et selle aja jooksul midagi olulist ja kasulikku luua: ,,Ah jumal, kunst on pikk, kuid üürike on elu! Kesk kriitilist ja hoolsat otsiskelu mul sagedasti meel on murelik." Faust usub, et Wagner peab imidzit kõige tähtsamaks. 1.3. Faust neab kõike. Ta on lootuse ning usu kaotanud ning Mefisto teab seda ja pakub Faustile lahendust. Ta ütleb (Osa ,,Töötuba"): ,,Siin olen sulle abiks heas ja ohus, ja teen ja täidan kõik, mis tahta tead. Kui teises ilmas näeme, on su kohus: mu tahtmist samal viisil täitma pead.", ,,Löö liitu minuga ja varsti sa unustad kõik vanad haavad, su silmad imet näha saavad
vaid peab ka hea olema. "Sinilind" pole siiski traditsiooniline muinasjutt. Selles leidub Maeterlinckile iseloomulikke sümboleid ning ennete, unenägude ja unistuste kehastust lavakujudes. Rahvamuinasjuttudes ei tunta selget vahetegemist asjade näilise välise külje ja tegeliku olemuse vahel naq Maeterlincki "Sinilinnus" see esineb. Kirjanik püüab jõuda lihtsuse juurde läbi keerukuste. "Sinilind" ku,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. jutab endast pigemini muinasjutu sümbolistlikku stiliseeringut. Inimkond peab alati edasi püüdma, eksirännakutel areneb ta ise. 6. LAGERLÖF, UNDSET, PEATEOSTE PÕHIPROBLEEMISTIK Lagerlöf Gösta Berlingi saaga kurjuse ja headuse võitlus, headus võidab. Jeruusalemm põhikonflikt johtub vastuolust kodukihelkonna ja Jeruusalemma vahel.
PÕHITÜÜP PESA · Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse · Astmevahelduseta 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (abi, ava, ema, hüva, jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu, toru, tragi, udu, vaba) · elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu) · 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga · tar-liitelised sõnad ·Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse · Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta, mällu, ojja, pallu, rappa, tallu, uttu, võssa. · Illat: koju. Ines: kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu · de-mitmus
annaabi.ee 
