teadmisi ja oskusi infole juurdepääsu vahenditest ja viisidest · Teadmised ja oskused infokirjaoskuse vallas sisaldavad terve rea omavahel seotuid toiminguid infovajaduse äratundmisest kuni info kasutamiseni KASUTATUD KIRJANDUS · V, Sirje. U, Anne. K, Anneli. U, Elviine. Sissejuhatus infokirjaoskusesse. Eesti e-Ülikooli minikursus. allikas: http://www.hot.ee/werro24/, kasutamise kuupäev: 27.09.2016 · Virkus S.(2009) Info hankimise ja otsinguprotsess. Tallinna Ülikool. allikas: https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%2 0hankimise%20ja%20otsinguprotsessi%20uurimisest/infokir jaoskuse_uurimise_arengust.html , kasutamise kuupäev: 29.09.2016
Nimi: Õpperühm: 6. http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja %20otsinguprotsessi%20uurimisest/index.html Allikakirje: Virkus, S. (2009). Info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest. Kasutatud 05.11.2015 http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja %20otsinguprotsessi%20uurimisest/index.html - Pealkiri: Info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest - Autor: Sirje Virkus - Teema ja märksõnad: Otsinguprotsess; infovahend; uuring; info hankimine; infokirjaoskus; mõisted - Kirjeldus: Õppematerjal käsitleb info hankimise ja otsinguprotsessi uurimise problemaatikat. Selle eesmärgiks on süvendada üliõpilaste teadmisi info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest. Annab ülevaate mõistete tähendusest ja annab juhiseid. Räägib erinevatest uuringutest erinevatel aegadel. - Väljaandja: Tallinna Ülikool - Kaasautor: - - Daatum: 2009
implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral. Probleemimile lahenduse leidmisel käivitub otsinguprotsess, mille käigus kasutatakse püsimälu ja loovfantaasiat. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Esemeline mõtlemine (vahetu kokkupuude esemetega, nt pusle kokkupanek), Kujundiline mõtlemine (ollakse objektist eemal, nt kui kujutatakse ette teekonda punktist A punkti B) Loogilis-abstraktne mõtlemine (abstraksted mõisted ja loogilised konstruktsioonid).
mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole. INTUITSIOON rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Mõtlemisprotsess käivitud tüüpiliselt siis, kui on tekkinud PROBLEEMSITUATSIOON. Mingile probleemile lahenduse leidmine on tavaliselt teatud tüüpi OTSINGUPROTSESS, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimallike lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim. Kasutatakse nn katse ja eksituse meetodit jm. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu ning et inimene eksib sageli seetõttu, et kaldub soovitavat pidama tegelikkuseks. OBJEKTIIVNE VÄÄRTUS ja SUBJEKTIIVNE KASULIKKUS on eri kategooriad ning
vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid halvasti defineeritud probleem – lahendaja kogeb ebamäärasust, ei ole kindel mida tohib/ei tohi teha, kahtlus võimaluste hulaga osas jms probleemi lahendamine – otsinguprotsess, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimalikke lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu kasutatakse lahendusvõtteid, mis on mälus käepärasemad heuristiline meetod – edu mitte garanteerimine; suurendab lahendamise kiirust
omi). Füüsika osakonna hostid kuuluvad teise tsooni nimega physics.groucho.edu. Joonisel on tsooni algus tähistatud domeeninimest paremal asuva väikese ringiga DNS on hiiglaslik hajus andmebaas. Domeeninimede süsteem realiseeritakse nn nimeserverite abil, mis vahendavad teavet antud domeenis või domeenikomplektis. Iga tsooni jaoks on vähemalt kaks nimeserverit, mis hoiavad kogu vajalikku informatsiooni selle tsooni hostide kohta. DNS otsinguprotsess: 1) aadressi rekursiivne otsingi nime järgi: * klient küsib DNS serverilt www.ttu.ee aadressi *server kontrollib oma vahemälu, vastab kui leiab *server küsib mõnelt juurnimeserverilt. Vastuseks saab .ee domeeni nimeserveri aadressi *server küsib .ee nimeserverilt. Vastuseks saab teada, et see on aliasenimi masinale saruman.ttu.ee ja ühtlasi ka selle IP aadress on 193.40.254.179 2) pöördotsing *numbrilised aadressid on pandud nimeserveri hierarhiasse in-addr.arpa domeeni 193.40.254
Mälust ammutamine ei ole aktiivne. Laps ei pruugi ise midagi teha, et ta mälust midagi üles leiaks. Me rääkisime meeldetuletamisega seoses meenutusajenditest. Need on mingisugused infokeskkonnast. Sel juhul toimivad meenutusajendid selliselt, et mälust ujuvad need asjad pinnale, mis meenutusajenditega kuidagi seotud on. Kui meenutusajendeid keskkonnas ei ole, peame sooritama mäluotsingu. Või kui küsimus, mis õpetaja meenutusajendina küsib, on väga üldine. Siis tuleb see otsinguprotsess ise läbi viia, tuleb sooritada mäluotsing. Seda vaimse arengu probleemidega lapsed ei tee. Otsustavad kiiresti , et ei tea, ei ole meeles ja kogu lugu. VAA lapsed ise aktiivselt infot mälust ei otsi. Õpetaja teab küll, et see asi on õpitud ja et laps teab seda, aga laps ei tee mitte midagi, et see meelde tuleks ja õpetaja peab siis olema see, kes info sealt mälus üles leiab, ehk tema peab neid meenutusajendeid konkreetsemaks muutma
annaabi.ee 
