· Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle · Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel · Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll Teine põhiseadus · 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu · 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele · Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi · Vapsid soovisid hääletusele panna oma eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti · Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti, muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele · 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb kokku Jaan Tõnissoni vastase kampaaniaga · Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra piiratakse vapside tegevust · Valitsuse autoriteet langes veelgi · 1933.a. sügisel läks hääletamisele vapside põhiseadus, mis võeti
Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla
parlamentaarne vabariik. Parlament Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Alamkoja (Saadikute kongressi) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi, ülemkoja (Senati) kohad aga majoritaarse süsteemi järgi. Kongress koosneb 350 saadikust (see arv võib tulevikus muutuda, sest põhiseadus sätestab maksimaalselt 400 ja minimaalselt 300 saadikut), kes valitakse otse üldvalimistel iga nelja aasta järel. Senat on osaliselt otsevalitud (üldjuhul 4 senaatorit provintsi kohta) ja osaliselt määratud (autonoomsete piirkondade seadusandlike kogude poolt). Parlamendil on õigus kehtestada mis tahes seadusi ja muuta põhiseadust. Lisaks on alamkojal õigus kinnitada või tagasi lükata valitsuse esimees (peaminister). 3 Hetkel on Hispaania peaministriks Mariano Rajoy Brey. 1 Kättesaadav internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2 Kättesaadav internetist: http://europa
vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja
Äkki üheks põhjuseks on see, et eurooplased käivad Europarlamendi valimistel järjest vähem (1994a – 56.67%, 2014a – 43,09%). Samuti on Euroopa Parlament sisuliselt ainuke Euroopa Liidu institutsioon, mille liikmeid saab rahvas ise valida. Madal toetus EL-i poliitikatele ja vähene aktiivsus EP valimistel; referendumite negatiivsed tulemused. Nõrk ühisidentiteet. Euroopa demose ehk ühtse kodanikkonna puudumine. Otsevalitud institutsiooni (EP) vähene seadusandlik pädevus. Enamik otsuseid teevad mittevalitud institutsioonid. Samuti pole Euroopa Komisjon ega Ministrite Nõukogu küllaldaselt aruandekohustuslikud Euroopa Parlamendi, rahvusparlamentide ning seega järelikult ka Euroopa Liidu kodanike ees. Vähene avalik diskussioon, otsustusprotsess ei ole küllaldaselt avatud ja läbipaistev. Otsese osalemise kanaleid on vähe, kaudne osalemine on väheefektiivne. Praktikas on ELi
Saint Peterburg: 4,6 mln elanikku. Loodud 1703 Peeter Suure poolt. Putin töötas seal. Venemaa seisukord võrreldes teistega. HDI: 73s; Konkurentsivõimeline majandus- 51. (143st); Majandusvabadus 101 (143st); elu kvaliteete 105. (111st). Tänapäeva vene embleem on väga sarnane Vene Impeeriumi embleemiga. (Nüüd: punane taust ja kollased kotkad hobusega keskel. Siis kollane taust mustade kotkastega, hobune keskel). Ka hümni sõnad väga sarnased. Jeltsin: uue põhiseaduse algataja. 91 otsevalitud president, 96 uuesti valitud lisaks 3% hääli, 99 astus tagasi. Vajadus uue konstitutsiooni järgi: 185 uut artiklit, 300 määrust. Võimu paradoksid jäid ette: president vs parlament. Seaduse muudatus viis vägivallani. Valge maja põles “must oktoober” ja tankid olid sündmuskohal- parlamendi liikmed sõdisid presidendi vastu, mis tõttu oli vaja appi võtta sõjavägi (presidendi poolt). Poliitiline
ENNE AGA:Euroopa Parlament Euroopa Parlament- EL kodanike esindaja Euroopa Parlamendi (EP) suurus pärast 2009. a EP valimisi on 736 liiget Kaheksa fraktsiooni ja 6 Eesti EP liiget (T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, S. Oviir, V. Savisaar-Toomast, I. Tarand) Enne 1979. aastat olid Euroopa Parlamendi liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud Pärast 1979. aastat saab Euroopa Parlamendi liikmeks liikmesriikides otsevalitud esindajad Euroopa Parlament koguneb oma istungiteks Brüsselis ja Strassbourgis, EP sekretariaat asub omakorda Luxemburgis EP mitmes kohas töötamist aga ei lõpetata, sest Prantsusmaa on sellele vastu, peaks näitama Euroopa ühtsust Euroopa Parlamendis on välja kujunenud kolm suuremat saadikugruppi (fraktsiooni): a) Euroopa Rahvapartei v konservatiivid b) Sotsialistide ja Demokraatide Liit v sotsialistid
Palju sõltub ülemkogu liikmetest ja tingimustest. Peamised teemad millega Ülemkogu kokkupuutub on: EL-i kasv ja areng, konstitutsioonilised ja institutsioonilised küsimused, majandus- ja rahanduspoliitika, välissuhted ja sisepoliitika. Euroopa Parlament Euroopa Parlament (antud institutsioon kannab seda nime alates 1962. Aastast) on EL kodanike esindaja. Enne 1979. aastat olid EP liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud, kuid peale seda saavad EP liikmeteks liikmesriikides otsevalitud esindajad. EP parlamenti juhib EP president (hetkel Martin Schulz), kelle ametiaeg on 2,5 aastat pikk ja teda aitavad 14 asepresidenti. Aastas toimub 12 täisplenaaristungit ning lisaks istungitele toimub töö ka komisjonides. Viis peamist laiemat võimalust, kuidas EP saab EL seadusloomeprotsessi mõjutada, on järgmised: 1) enne seadusandliku akti algatuse tegemist osaleb EP Komisjoniga vastavate teemade aruteludel; mittesiduv koostöö
annaabi.ee 
