Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1
3. jagu Metsa kasvatamine § 27. Metsa kasvatamine (1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldusraiet ning reguleerida metsamulla vee ja toitereziimi. (2) Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hoiu korra sätestab maaparandusseadus. (3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine otsetoimeliste mineraalväetistega on keelatud. § 28. Raied (1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. (2) Metsamaterjal on: 1) langetatud puu ja puutüvi; 2) puutüve järkamisel saadud tüveosa. (3) Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud.
ka koosseisu reguleerimine. 2. Täiendamine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel. 3. Väetamine – Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Lubatud on tuhaga väetamine. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine 2.5 Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamisel on Eestis pikk ajalugu,
neid välja raiuma s.o. koosseisu männikud. Tihedamas puistus kasvavad puud reguleerimine. kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, 3. Väetamine Metsaseadusega on keelatud just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada Kuna aretuseks valitakse välja oma omadustelt Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi parimad puud, siis reeglina on nende järglased ka kasutata. On tehtud väetiskatseid jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina kvaliteetsemad: sirge tüvega, väikse koondega,
Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. 42 3. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine 10.5 Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamisel on Eestis pikk ajalugu, esimesed metsakultuurid rajati