Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist Rooliratas pöördub raskelt Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata Pilet 14. 1
Näiteks, kui pidurdamisel blokeeruvad auto rattad (kaob sõidusuunaline haardumine), võib vabalt tekkida ka külglibisemine ( on kadunud ka külgsuunaline haardumine). Või kui nõiteks kurvis pidurdada, kulutatakse osa haardejõust pidurdamisele ja külgsuunaliseks haardumiseks jääb liiga vähe haardejõudu ja algabki külglibisemine. Seetõttu tuleb auto kiirust vähendada (pidurdada) enne kurvi, kui auto liigub veel otse, kurvis mitte pidurdada. Kurvi lõpus, kui auto rattad on juba otsesuunda keeratud, on soovitav tasahaaval kiirust suurendada. Külglibisemist soodustavad veel erinev rehvirõhk ühe telje ratastel ja mittetöötavad amortisaatorid. Auto ümberpaiskumine tekib suure külgjõu mõjul, kui auto raskuskese on suhteliselt kõrgel. Raskuskeskme asukoha viivad kõrgeks auto konstruktsioon (suured rattad, kõrge pealisehitus jms) või katusele paigutatud koorem. Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul.
iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle. Kokkujooks tähendab seda, et seisva auto korral on rataste vahekaugus eespooltelge väiksem kui tagapool. See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites. Sõidu ajal kokkujooks kaob, sest mitmesugused jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla
iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6... 8º. Käänmiktelje külgkalde tõttu kerkib auto esisild rataste pööramise korral veidi kõrgemale. Et raskusjõud püüab rattaid keskasendisse pöörata, hoiab auto otsesuunda. Käänmiktelje pikikallet väljendab nurk , mis jääb käänmiktelje ja ratta veerepinnaga ristuva joone vahele külgvaates. Nurga suurus on 8º. Pööramisel külgjõud tekitab momendi, mis pöörab rattad otse, kergendades juhtimist. Rataste libisemise vältimiseks veeremisel asetatakse nad kaldu sõidusihi suunas. Sellist kaldenurka iseloomustab rataste kokkujooks A B, kusjuures A > B. Kokkujooks A B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm.
(motorolleritel) või esihargi detailid^ kaudu (mootorratas- tel j a mopeedidel) ühendatud roolikang ja tõuke- le e vendi. Et esiratas teatud määral säilitaks otsesuunda, on rooli- võll paigutatud selliselt, et tema pikendus lõikub teepin- naga eespool ratta toetuspunkti, s. t. ratas on pandud vee- ~r- rema järeljooksuga (vt. joon. 87, a). Viimase stabiliseeriv
annaabi.ee 
