keeles juba varem olemas. Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana (jaanalind, heebrea), jospel ja koi `ihne' (jidis), ?kula `jooksumäng' (prantsuse), manguma (mustlaskeel), nulg (mari), ?sima (vanabulgaari), velmama `taaselustama' (mordva), vutt `jalgpall' (inglise). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu kiiresti kasvavat: bagi, beebi, bitt, bokserid, broiler, disain, dziinid, finis, kantri, kart, kikkpoks, koomiks, lift, luuser, meik, miiting, mikser, motell, poks, pubi, rokk, räpp, soul, sport, start, tennis, tiim, veeb jt.
Teiseks laenuperioodiks peetakse 1920.-1930ndad aastaid ning kolmandaks perioodiks on 1940.-1980ndad aastad. Kuni 80ndate aastate lõpuni laenatud sõnadest, on enamik nn kultuurilaenud. Alates 1980ndate lõpust võib eristada neljandat ajajärku. Sõnavara uuendamise vajadus on eesti keeles viimasel kümnendil olnud suuremgi kui stabiilsemalt arenenud riikide keeltes. Laene on mitut sorti. Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Näiteks bagi, lift, start, soul, sport, tennis. Teistest keeltest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kauglaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr. Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem- morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks
Abi korraldamiseks on moodustatud sihtfinantseerimise erinevad fondid. Nt ettevõtluse krediteerimise sihtasutus. Põhitingimusteks on see, et finantseeritakse arengupiirkondadesse uute ettevõtete loomist ning olemasolevate laiendamist. Samuti neile, kes suurendavad tööhõivet ja eksporttoodangut. Ei finantseerita ettevõtteid kui üle 50% omakapitalist kuulub teistele juriidlistele isikutele või alla 70% omakapitalist kuulub residentidele. Pakutavad krediteerimisvõimalused: 1. otselaenud alustavale ettevõttele, mis on tegutsenud alla 2 aasta. 2. otselaenud ettevõtetele, mille majandustegevuse algusest on möödunud üle 2 aasta. 3. laenud pankade kaudu. Ettevõtted sõlmivad pangaga kokkuleppe krediidi saamiseks ja valitsus garanteerib sellise krediidi. Eeliseks on see, et on madalama intressimääraga. 4. pangalaenu käendamine. Valitsus käendab kuni 50% ulatuses investeerimislaenusid. Toetused. On tagastamatu abi
Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otse- ja kaudlaenamine • Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita • Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) Laentüved eesti keeles (Rätsep 1983: KK 10) • 40–49% kõigist tüvedest (v.a võõrtüved) • indoeuroopa ja indoiraani laenud (<1%) • balti laenud (2–3%) • germaani laenud (5–7%) • slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%) • rootsi laenud (2–3%)
kirdeindoeuroopa Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi 12 Tsaariaeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) 45–49% kõigist tüvedest on laentüved v.a võõrtüved. Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 18–46 tüve) sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest, näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest: vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar,
• tugevamad mõjutavad nõrgemaid, prestiiž • tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna. Struktuurivõõrus: • g, b, d sõna alguses • võõrsõnatähed (f, š, z, ž) • pearõhk järgsilbil • pikad vokaalid järgsilbis • järgsilbi o (Tsitaatsõnad) Laensõnad • võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud • otselaenud • kaudlaenud = rahvusvahelised sõnad = internatsionalismid Tõlkelaenud • laenatud moodustusstruktuurid • tähenduslaenud: omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse Sõnavara regionaalne jagunemine • regionaalsed variandid – murded ja kohalikud kõnekeelekujud • foneetiliste ja morfosüntaktiliste tunnuste kõrval on olemas ka paikkondlikult markeeritud sõnavara • Eestis eL, eP, läänesaared, suuremad linnad (?)
annaabi.ee 
