Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Hinna komponendid Toode A Toode B Toode C Tööjõu otsekulud 2,00 5,00 20,00 Materjali otsekulud 15,00 10,00 5,00 Esimene valem (üldkulude katteks 150% tööjõu otsekuludele ja 10% kogu tootekuludele) Lisamine tootmise üldkulude 2x1,5=3,00 5x1,5=7,50 20x1,5=30,00 katteks Vahekokkuvõte (tootmiskulud 2+15+3=20,0 5+10+7,5=22,5 20+5+30=55,00 kokku) Admin+müük+jaotuse arvel 20x0,1=2,00 22,5x0,1=2,25 55x0,1=5,50 Kulud kokku 20+2=22,00 22,5+2,25=24,75 55+5,5=60,50
tehtud kulud (otse- ja kaudkulud (tootmise üldkulud)) Iga tellimuse kohta tehakse kulude arvestusregistrid, kuhu kantakse - Otsesed töökulud ajatöö ja tükitöötasu - Otsesed materjalikulud ostetud või laost väljastatud materjali, pooltooted 79 - Muud otsekulud spetsiaalselt selle töö jaoks tehtud kulutused (allhange, litsentsid, tööriistarent, komandeeringukulud jms.) Otsekuludele lisatakse tootmisüldkulud, lähtudes valitud jaotusbaasist kas traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi abil. 80 Üldkulude arvestus tellimuse kuluarvestuses Tellimuse kuluarvestuses kasutatakse üldkulude arvestamisel tegeliku kulu, normkulu ja ka standardkulu arvestust (eelistatud normkulu ja standardkulu). Otsekuludele lisatakse üldkulud, jaotamisel kasutatakse eelarvestatud üldkulu määra.
Iga tellimuse kohta koostatakse vastavad kulude andmikud, kuhu kantakse järgmised otsekulud: · Otsesed töökulud- sisaldavad nii ajatöö kui ka tükitöötasu 8 · Otsesed materjalikulud- põhinevad ostetud või laost väljastatud materjalidel ja pooltoodetel. · Muud otsesed kulud- kulutused, mis tekkisid spetsiaalselt selle töö tegemisel, näiteks tööriista rent, litsentsid jms. Otsekuludele lisatakse tootmise üldkulud, mis on jaotatud lähtudes valitud jaotusbaasist ja jaotusmääradest. Üldkulud kantakse tellimustele erinevate kulujaotusmeetodite abil nagu: · Traditsioonilise kuluarvestusmeetodi abil, kasutades töö- ja masintunni jaotusmäärasid · Tegevuspõhise kuluarvestusmeetodi abil, lähtudes tegevustest ja kasutades erinevaid kulukäitureid. Tänapäeval ja tulevikus laieneb tegevuspõhise kuluarvestuse kasutamine.
tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püütakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela.; 4. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. 14. Tegevuspõhine kuluarvestus keskendub tegevustele, mida ettevõte teeb toote valmistamiseks. Kulu kandjaks on tegevus. Traditsiooniline kuluarvestus keskendub otsekuludele (materjalid, seadmed, tööjõud) ja jagab kaudsed kulud kõigi toodete vahel. 15. Tarnevõime Kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena. Tarne täpsus Tarne täpsuse all mõõdetakse lubatud tarneajast kinni pidamist ja soovitud tarnehetke usaldusväärsust
ja teenusepakkujate tegevusest kokkulepitud toimingute teostamisel. Sisemised tööjõukulud on summa nende toimingute kuludest, mis teostatakse ettevõttesiseselt. Tööjõukulud võivad olla nii muutuv- kui ka püsivkulud. Üldkulud on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt tootmise osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud. Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest.
põhjustatud allhankijate ja teenusepakkujate tegevusest kokkulepitud toimingute teostamisel. Sisemised tööjõukulud on summa nende toimingute kuludest, mis teostatakse ettevõttesiseselt. Tööjõukulud võivad olla nii muutuv- kui ka püsivkulud. Üldkulud on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt tootmise osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud. Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest.
järel – kui palju see meile kokku maksma läheb. Üldkulud on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilised üld- kulude komponendid on näiteks ettevõtte juhtimiskulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majan- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR dushalduse jms kulud. Materjalikulud on kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega.
annaabi.ee 
