Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"otsekuludega" - 8 õppematerjali

Majandusarvestus kordamisküsimused
9
doc

Majandusarvestus kordamisküsimused

Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud

Majandus → Majandus
280 allalaadimist
Majandusarvestuse kordamisküsimused
18
doc

Majandusarvestuse kordamisküsimused

Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud

Majandus → Majandusarvestus
43 allalaadimist
Eksam spikker
3
doc

Eksam spikker

oht., et ehitaja on huvitatud kallite materjalide krohvitakse radiaatoritagused ja kapitagused 1. rea paigaldamist; 5)tehnovõrkude sisendid; 6)põrandaalused kavandatakse(eelarvetakse) analoogiliselt ehitustööde kasutamisest. Seda on võimalik aga lepingutingimustega Saantehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torustikud; 7)keldripõranda aluskiht; 8)keldrilagi; 9)vertikaalne otsekuludega konkreetse töö- ja ressursihinnete alusel. välistada. 2.Kulud + fikseeritud teenustasu. Töövõtja risk on torud ja seadmed haardealade kaupa järgides montaazitööde hüdroisolatsioon; 10)pinnase tagasitäide. Nimetatakse neid aga üldkuludeks, kuna nad on seotud suur. 3.Piirkuludel põhinev hind. Orienteeruv hind rütmi

Ehitus → Ehituskorraldus
242 allalaadimist
Ehituskorraldus
12
doc

Ehituskorraldus

79.Loetle küsimused, mis tuleb kajastada ametijuhendis (jälgida ametijuhendi koostamine). Ametijuhendi koostamisel on vaja arvestada, et juhend koostatakse inimesele, mitte funktsiooniline täpselt määrata töö hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale tootmiskohustuste ka nõuded sotsiaalses plaanis ja suhtlemises alluvatega. 80.Loetle ehitusplatsi üldkulud. Ehitusplatsi ettevalmistustööde kulud kavandatakse(eelarvetakse) analoogiliselt ehitustööde otsekuludega konkreetse töö- ja ressursihinnete alusel. Nimetatakse neid aga üldkuludeks, kuna nad on seotud rajatava ehitisega. Ajutiste hoonete ja rajatiste maksumus moodustab 1,5-12% (tavahoonete puhul 3-5%) ehituse maksumusest. Kulude võrreldavuse eesmärgil tuleks nad liigitada järgmiselt: 1.Ajutised ehitised: 1.1.Piirdeed. 1.2.Laod. 1.3.Valguatus. 1.4.Ajutised teed. 1.5.Tarindite kaitserajatised. 1.6.Tellingud. 1.7.Muud. 2.Talvised lisatööd: 2.1.Pinnase soojendamine ja kobestamine. 2.2

Ehitus → Ehituskorraldus
83 allalaadimist
Ehituskorraldus
79
doc

Ehituskorraldus

1.5. TARINDITE KAITSERAJATISED 1.6. TELLINGUD 1.7. MUUD 2. TALVISED LISATÖÖD 2.1. PINNASE SOOJENDAMINE JA KOBESTAMINE 2.2. KONSTRUKTSIOONIDE SOOJUSTAMINE JA SOOJENDAMINE 2.3. TÄIENDAV MATERJALIKULU 2.4. HOONETE KÜTMINE 2.5. LUMETÕRJE 2.6. MUUD 3. ABITÖÖD 3.1. VEETÖRJE 3.2. KUIVA TÖÖKOHA TAGAMINE 63 EHITUSPLATSI KULUD KALKULEERITAKSE ANALOOGSELT OTSEKULUDEGA 6.EHITUSE JUHTIMISE KORRALDUS 6.1.Üldosa EHITUSE TÖÖETTEVÕTT JA ISEEHITAMINE. EELISED JA PUUDUSED EHITUSE TÖÖETTEVÕTUFIRMADE SPETSIALISEERUMINE · OBJEKTILINE ­ PEATÖÖETTEVÕTJAD · TÖÖLIKIDE JÄRGI ­ ALLTÖÖETTEVÕTJAD SUURED JA VÄIKESED. STATISTIKA. 20 ­ 80 SEADUS INSENERIDE OSAKAAL TÖÖTAJATE ARVUS - ERINEV 3-4 KORDA VASTAVALT ERINEV KA TÖÖVILJAKUS. ERINEVAD INSENERTEHNILINE JA FINANTSILINE (TAGATISED) VÕIMEKUS

Ehitus → Ehituskorraldus
265 allalaadimist
Kuluarvestus
74
doc

Kuluarvestus

12. PIIRKULU – ühe täiendava tooteühiku tootmise kulu 4 13. KONTROLLITAVAD e. mõjutatavad on need vastutusüksusele jaotatud kulud, mille suurust vastutusüksuse juht saab mõjutada. Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudsete kuludega. Sageli kulude kogumine ja jagamine toimub raamatupidamissüsteemis korraga. Kulu kirjendamisel sisaldab kulukood nii kogumise kui ka jaotamise andmeid. Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. (pudelite kulu jookide tootmisel). Pudelid saab kergesti seostada, saab näit. üle lugeda.

Majandus → Kuluarvestus
196 allalaadimist
Mikro & marko ökonoomika
33
doc

Mikro & marko ökonoomika

Eestis on see siiani iga firma oma probleem. Üldkulud on seotud ehitusettevõtte tegevusega ja neid on raske siduda nende kalkuleerimisel konkreetse ehitustööga. Selle tõttu määratakse nende maksumus protsendina otsekulude kogumaksumusest. Lähtutakse sealjuures eelmise aasta vastavate kulude tasemest . Üldkulud koos kasumiga moodustavad keskmiselt 10% otsekuludest. Osa üldkuludest, analoogselt kõigi otsekuludega, on võrdelised töömahtudega. Osa üldkuludest (ligi pool) on aga vaadeldavad kui suhteliselt püsivad kulud, mis ei sõltu otseselt töömahust (lühiperioodil). Ülalkirjeldatud ühiktöö detailsustasemel ressursi- või hinnanormide alusel toimub maksumuse kalkuleerimine eelarvestamise lõppfaasis kas pakkumise tegemisel või isegi veel hiljem s.o. peale lepingu sõlmimist. Eelarvelised arvutused algavad tellija juures või

Majandus → Micro_macro ökonoomika
324 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

ja tulususe kohta. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Joonis 17.2 Traditsiooniline vs tegevuspõhine kuluarvestus Üldkuludel puudub tavaliselt vahetu seos objektiga või pole neid mingil põhjusel otstarbe- kas jaotada ja siduda otsekuludega. Üldkulud on tavaliselt seotud mitme toote- või teenuseliigiga, mistõttu nende viimisel omahinda rakendatakse tavaliselt mahupõhiseid meetodeid. Tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kohaselt saab jaotada üldkulud/kaudsed kulud kulukohalt kulukandjale ja sellelt omakorda edasi kuluobjektile.

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun