avaldada, teeb ta liigutusi, mida nimetatakse tõrjumiszestideks. Üks niisugune liigutus on olematute ebemete noppimine oma rõivastelt. Ebemenoppija istub tavaliselt teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpitseb. See on kõige tuntum nõustamatust väljendav liigutus. Kui kuulaja oma rõivastelt pidevalt ebemeid korjab, siis tähendab see, et kogu jutt ei meeldi talle, isegi kui ta sõnades kõigega nõus on. Peal on kolm põhiasendit. Esimene on otseasend. Niiviisi hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea on tavaliselt liikumatu, aeg-ajalt noogutab veidi. Sellise peaasendi korral tehakse sageli kätega hindavaid liigutusi. Kui pea on kallutatud küljele, näitab see inimeses tekkinud huvi. Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid
Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid , näiteks lõunamaalased tsoonid on palju lähedasemad kui meil põhjamaade inimestel . PEAHOIAK See kuidas me mõjume teistele , sõltub kõik pea-ja ülakeha hoiakust . Inimest kes surub õlad taha , selja sirgu ja rinna ette pannakse tähele rohkem kui inimest kes kõnnib kössis ja pilk on maas või siis istudes proovid end mittemärgatavaks muuta . Peal on kolm põhiasendit :1) otseasend 2)ette kallutatud pea ja 3)kõrvale kallutatud pea Otseasendis suhtub inimene erapooletult ja kuulab teist ära , vahepeal jutule kaasa noogutades . Ette kallutatud pea väljendab inimese halvakspanevat suhtumist või isegi eitavat , sellega võivad kaasneda ka kriitilised liigutused . Kõrvale kallutatud pea väljendab huvi jutu vastu , ka loomadel on märgatud , et kui nad millegi vastu huvi tunnevad kallutavad nad pead .
(Topf, 1998) 8 5. Kehakeelest üksikasjalikumalt Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. (James, 1998) 5.1 Pea ja nägu Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Charles Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega
kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist
istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. (James 1998:52). Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist
annaabi.ee 
