Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%. Puitu, eriti tema otsapinnad, tuleb niiskumise eest kaitsta konstruktsiooniliste võtetega, samuti peab olema hoolikas otste värvimisel. Kui seda ei saa teha, tuleb niiskusele anda võimalus puidust uuesti väljuda. Abi on ka otste või isegi horisontaalse alumise voodrilaua alumise serva lõikamisest 45- kraadise nurga all veeninaks selliselt pinnalt voolab vesi kiiremini ära. Saematerjali mõõtmete valikul tuleb lähtuda standardmõõtmetest. Paksused on 16, 19, 22, 25,
2. raketisetüübi järgi (näit laudraketis) 3. valupinna kvaliteedi järgi; (erinõuete korral viidatakse projektile) 1. Raketisetööd eritletakse konstruktiivelemendi, raketisetüübi ja valupinna kvaliteedi järgi, erinõuete korral viidatakse projektile; 2. Raketiste lammutustööd tuuakse eraldi välja ning eritletakse konstruktiivelemendi ja raketisetüübi järgi; 3. Omaette mahtudeks eritletakse seinte otsapinnad, plaatide ja üle 1 m2 suuruste avade või üle 0,2 m3 õõnsuste ääred, samuti kõverpindade, kahepoolsete raketiste, konsoolide ja veekindla betooni mahud; 4. Plaadid ja talad eritletakse toestatava kõrguse järgi klassideks. Toekõrgus mõõdetakse toestatava konstruktsiooni alapinna ja toetaseme vahelise kõrguse vahena; 5. Eraldi mahtudena tuuakse välja paksude (üle 200 mm) plaatide raketisetööd plaadipaksuse klasside kaupa; 6
puiduniiskus 12...15%. Pidevalt välisõhu käes seisva, vihma eest kaitstud puidu, suhteline õhuniiskus 80...90%, jaoks on sobiv puiduniiskus 14...18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine, kõmmeldumine, kaardumine jne. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamisega võivad laudade/plankude otsad niiskuse intensiivse eemaldumise tõttu lõheneda ja see vähendab tunduvalt puidu väärtust. Otstarbekas on pärast palgi lahtisaagimist katta saematerjali otsapinnad värviga, et vältida nende liiga kiiret kuivamist. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad pöök, pärn; keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk).
tõenäoliselt 1883. aastal, kohe, kui oli selgunud, et massiivne laekaunistus on põhitalastiku jaoks liiga raske. Väike Ghert Ludwig oli sel ajal alles 3-aastane. Siiski jääb teoreetiline võimalus, et Siiski jääb teoreetiline võimalus, et lisatalastik ehitati 1901. aasta järel lossi ehitamisajast üle jäänud puidust. Selle versiooni kasuks võib kõnelda tõik, et lisatalastiku talad on järgatud saega, samas olevad põhitalad aga kirvega sellest tunnistavad talade otsapinnad. Teisalt tulid just Alatskivi lossi ehitamise perioodil Eestis saed laiemalt kasutusele. Kui eeldada, et lisatalastik on ehitatud värskest puidust, siis annavad talaotsad väga täpse info saagide jõudmisest Alatskivile: veel 1881. aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis
Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%. Puitu, eriti tema otsapinnad, tuleb niiskumise eest kaitsta konstruktsiooniliste võtetega, samuti peab olema hoolikas otste värvimisel. Kui seda ei saa teha, tuleb niiskusele anda võimalus puidust uuesti väljuda (vt foto 58, vahe soklilaua ja voodrilaua alumiste otste vahel). Abi on ka otste või isegi horisontaalse alumise voodrilaua alumise serva lõikamisest 45- kraadise nurga
annaabi.ee 
