Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6. Näitasin mõõtuseadeid õppejõule. 7. Aruandesse joonestasin reguleeritava harkkaliibri kohtlõigetega, et selguks kruvide asend ja otstarve. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Mõõteriist nr
on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne. Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja kuumutades (2000° C) katalüsaatorite (raud, kroom, nikkel jm) juuresolekul. Grafiit, tehisteemandi lähtematerjal, on must kuni terashall mineraal, puhta süsiniku püsivaim vorm, K1, tihedus 2230 kg/m³. Teemantidega varustatud ketaslõikuri ketastest on umbes 90% valmistatud sünteetilistest teemantidest.
· Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal · poolsurvelise voolamise korral peab tee mulde serva kõrgus ulatuma vähemalt 1,0 m võrra üle truubi ees kujuneva veepinna · Truubi vähim pikikalle on 1%. Täitepinnase ja katendi paksus peab truubilülide peal peab olema vähemalt 0,8 m.
kriitilise languga (s.o. languga, mille korral rahulik voolamine läheb üle käredaks). vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 < 0,95 d, o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d, o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud.
keevitamisel alumiiniumist ja tema sulamitest, vase, messingi, plii ja malmi keevitamisel ühes malmist, messingist või pronksist keevitustraadi kasutamisega, samuti kõvasulamite ning messingi pealesulatamisel teras- ja malmdetailidele. Keevitamiseks on tarvis, et keevitusleegil oleks vajalik soojusvõimsus. Leegi võimsuse määrab põletist ühe tunni jooksul läbinud atsetüleenihulk. Saab reguleerida otsakute vahetusega ja valitakse vastavalt keevitatava detaili paksusele ja metalli omadustele. Valitakse metalli paksuse 1mm kohta ja tehakse kindlaks katseliselt. Süsinikuvaese terase keevitamisel metalli paksuse 1 mm kohta tunnis on vaja 100...130 liitrit atsetüleeni ja saadakse korrutades keevitatava metalli paksusega. Seega 4 mm paksuse terase puhul on minimaalne võimsus 100x4=400, maksimaalne aga 130x4=520 liitrit atsetüleeni tunnis.
takse näiteks autotööstuses mootoriklappide, pikka- de kardaanvõllide, hammasratasplokkide jt. detailide valmistamisel lühemate elementide liitmise teel. Saab liita erinevaid metallisulameid, näiteks puuri saba puuri lõikeosaga. Ultrahelikeevitamisel tekib keevisliide lokaalsete kõrgsageduslike võngete energia mõjul, seejuures hoitakse detaile survejõuga koos. Ultra- helivõnkumise allikalt antakse võnked sagedusega 15...75 kHz spetsiaalsete otsakute kaudu ühendus- kohta paralleelselt detailide pinnaga. Hõõrdejõu- dude toimel purustatakse liitekohal olevad oksiidi- kelmed, liitekoht kuumeneb ja metall deformeerub seal plastselt. Kasutatakse ühesuguste ja erinevate metallisulamite ning metallide ja mittemetallide liitmi- seks näiteks elektrikontaktide, juhtmete, mähiste kokkukeevitamiseks, mikroelektroonikas juhtmete liitmiseks pooljuhtidega. Sele 2.31. Gaaskeevitamine
annaabi.ee 
