Allergiline nohu – tekib järsku, eelnevalt võib esineda kipitustunne/sügelustunne ninas ja kurgus. Lapsel esinevad aevastushood. Eritis ninast vesine ja rohke, ninahingamine takistatud kas pidevalt või periooditi. Esineb farüngeaalne köha. Periooditi võib köha esineda pikaajaliselt. Päeval köha laineline, ööseks vaibub. Neelu limaskest kergelt punetav, võib muutuda krooniliseks, lisanduvad sinusiidiid, kojuktiviidid, otiidid. Astma eelne seisund!!! Jälgida, et kroonilised põletikud oleks välja ravitud. Allergiline rinofarüngiit e. nina-neelu põletik Objektiivne leid:. Neelu limaskest kergelt punetav. Haigus võib muutuda krooniliseks, sellisel juhul lisanduvad sinusiidid, konjuktiviidid ja otiidid. Jälgida, et lapsel oleks organismist kõik kroonilised põletikukolded välja ravitud: allergia ,nohu.. Ka võib olla astmaeelseks seisundiks!!!
Kõik algmunarakud ovogoonid tekivad enne sündi. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 tuhat munarakku, millest valmib elujooksul umbes 400. Munarakkude valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuselt,siis saabub menopaus. Ovogoonide paljunemine lõppeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti. Iseloomulik on tsükliline küpsemine. Otiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.Otiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk. Elu jooksul munarakke juurde ei teki, toimub vaid olemasolevate küpsemine. Munasarjad alustavad tööd 12-14 aasta vanuselt ja neis valmivad munarakud. Munarakud valmivad Graffi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga. Munaraku küpsemis munasarjas stimuleerib folliikleid stimuleeriv hormoon (FSH), mis on hüpofüüsi hormoon. 24 tunni
Nina limaskesta niisutamine (loputamine ja inhalatsioon) Nina sekreedist puhastamine (loputamine, mehaaniline puhastamine) Nina limaskesta turse vähendamine (ksülometasoliini sisaldavaid spreisid kasutada üle 2- aastastel lastel, pseudoefedriini sisaldavaid siirupeid/tablette kasutada alates 6 eluaastast) Asend Kui lapsel palavikku ei ole võib temaga õue minna. Adenoidi hüpertroofia ehk ninaneelumandli suurenemine Sümptomid: Ninahingamise takistus Adenoidne nägu Pidev nohu Sagedased otiidid Kuulmislangus Sagedasti ülemiste hingamisteede põletikud Norskamine Adenoidi diagnoosimine Anamnees Vaatlus RÖ Kõrvavalu Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad bakterid, mõnikord ka viirused. Nohu on keskkõrva põletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva kuulmetõrve kaudu. Kõrvavalu võib olla ägedast nohust tingitud rõhumuutustest keskkõrvas. Põletik mõjutab otseselt keskkõrva helijuhtimissüsteeme
(PTA) paratonsillaarsed tüsistused: paratonsilliit, peritonsillaarne abstsess, parafarüngeaalne abstsess, retrofarüngeaalne abstsess sagedased angiinid korduvad kurguvalud palavikukrampidega angiinid lastel krooniline või korduv streptokokk kandlusega tonsilliit kaela lümfadeniit verejooks tonsillist korduvad või kroonilised ülemiste hingamisteede haigused (riniidid, sinusiidid, otiidid. larüngiidid) hingamisteede obstruktsioon tonsillide hüpertroofia tõttu maliigsus või selle kahtlus söömis- ja neelamishäired orofatsiaalne või dentaalne ebanormaalsus tonsillolitiaas norskamine ja uneapnoe halitosis haigetel, kellel on kaebused liigeste poolt, neerukahjustus ja/või südame kahjustus Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm
kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi
lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi
annaabi.ee 
