Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"osvaldit" - 6 õppematerjali

Ristumine peateega
1
pdf

Ristumine peateega

Tegemist on Jaan Tätte kirjutatud näidendiga millest on ka film tehtud.Tegevus toimub vana soo peal kuhu on nüüd mets kasvand,majas mis on kaugel teest ja ainus viis sinna saada on minna läbi kõrge heina.Ajaliselt toimub see film 1990 ajal ,sest film ise on antud välja 1999. Teos ise aga rääkis paarist kes hääletavad,et jõuda sünnipäevale aga ühel hetkel enam autod peale enam ei võtnud,nad otsustasid ise leida kellegi lähedalt.Seiklesid oma teega majani,Osvaldi majani.Nemad Osvaldit ei tundnud aga Osvald oli kiindunud Laurasse kuna ta olevat olnud ajakirja esilehel.Osvald lubas neil ööbida seal aga ainus tingimus oli see,et Laura ööbib toas ja Roland on väljas.Tuli aeg kus Osvald aga pakkus raha Rolandile,et ta unustaks Laura.Alguses Roland polnud nõus aga nagu iga inimene siis ka tema tahtis raha.Aega edasi läinud ja sai ka Laura rahast teda ning tema tahtis kohe Osvaldi maha lüüa.Raha mis niiöelda kulus

Filmikunst → Film
43 allalaadimist
Jaan Tätte - Ristumine peateega
6
docx

Jaan Tätte - Ristumine peateega

Nende armastus oli tõeline, või isegi rohkem ­ ebamaine, sest ta sai alguse imest. Laura segab vahele. Ta uurib, et kas see on tõepoolest tõsi. Seda võimalust ei saa käest lasta. Tahab hakata kohe raha lugema, et saaks Rolandi osa kätte ning mehe hommikul kohe ära saata. Laura hakkab kohe skeemitama, et pangad ei tohi sellest midagi kuulda ning et peaks alustama mingit äri, kuhu sisse vaikselt raha panna. Osvald avaldab korduvalt Laurale armastust. Naine on aga liiga elevil. Embab Osvaldit. 9. stseen Roland siseneb. Teretavad. Osvald vabandab ning väljub. 10. stseen Roland ja Laura asuvad rääkima nagu kohtuksid esimest korda. Jutu seest tuleb välja, et Laura on Osvaldi vanaema ning Roland on naabrimees, kes elab üle jõe ning otsib nüüd oma kaduma läinud lehma. 11. stseen Osvald tuleb tuppa ja võtab sahtlist uue tualettpaberi rulli. Ütleb ,et nad püüaksid hakkama saada ning et ta tuleb kohe ragasi. 12. stseen Laura ja Roland jätkavad hullujuttu.

Kirjandus → Kirjandus
217 allalaadimist
Arved Viirlaid-Ristideta hauad II
4
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

11. Peatükk · Ilme üritab meeleheitlikult Taevasaarelt lahkuda, Taavi takistab teda ning isegi lööb oma naist, hiljem tunneb mees end niivõrd halvasti, et palub Osvaldil enda Taavi pahem käsi sodiks lasta ­ Osvald ei tee seda. · Taavi uurib Ilmelt täpsemalt Marta käitumise kohta rannas ajal, mil pidi aset leidma rahva põgenemine üle lahe. Ta saab teada, et Marta oli valetanud ja inimesed rannas Punaarmeele üles andnud. Ka Osvaldit valdab Marta tegeliku olemuse paljastumisel halb enesetunne. Algab jaht Marta tabamiseks, mis aga ei anna tulemusi. · Piskujõe Linda saadab Ilmele enda laulatussõrmuse. 12. Peatükk · Reku on Martasse armunud, Taavi külastab Matsu Juhanit. Taavi jälitab endiselt Martat, kuid olukord vallamaja ümbruses muutub ohtlikuks, venelased võiksid mehe kätte saada. · Marta pärib NKVD-lt Punaarmee plaanide kohta Taavi suhtes. Naine vihkab venelasi,

Kirjandus → Kirjandus
160 allalaadimist
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

summa. Temal on kõige raskem. OSVALD: Laura. Ma armastan sind. Kujutad ette, et ma võin seda öelda sulle 11. stseen endale, mitte ainult su pildile! LAURA: Mis sa sellest korrutad. Meil on OSVALD (tuleb tuppa ja võtab sahtlist uue vaja tegutseda. (Paus.) Ära pahanda. Ma tualettpaberi rulli): Püüdke hakkama saada, olen ju nii ärevil. Anna andeks. (Embab tulen kohe. Osvaldit.) 12. stseen 9. stseen ROLAND (sisenedes): Tere õhtust. LAURA: Osvald oli lapsena tore poiss. OSVALD: Tere, Roland! Laulis kena häälega ja ütles ilusasti „aitäh“. LAURA: Tere. Ei teinud kellelegi haiget. Jagas kommid OSVALD: Ma pean korraks vabandama. alati sõprade vahel võrdselt ära ja ...

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

LAURA: Oh jumal küll. Ei, väga hea, seda läheb meil vaja. Kas veel midagi? OSVALD: Siis ostsin ühe 100 vatise pirni, ühe jäätise ja WC paberit. LAURA: Olgu. Selle võtame oma osast maha, las jääb Rolandile ilus ümmargune summa. Temal on kõige raskem. OSVALD: Laura. Ma armastan sind. Kujutad ette, et ma võin seda öelda sulle endale, mitte ainult su pildile. LAURA: Mis sa sellest korrutad. Meil on vaja tegutseda. (Paus.) Ära pahanda. Ma olen ju nii ärevil. Anna andeks. (Embab Osvaldit.) 9. stseen ROLAND: (sisenedes) Tere õhtust. OSVALD: Tere, Roland! LAURA: Tere. OSVALD: Ma pean korraks vabandama. (Viskab mantli selga ja väljub.) 10 stseen ROLAND: Tere. LAURA: Tere. ROLAND: Kas te olete Osvaldi sugulane? 30 31 LAURA: Jah, ma olen tema vanaema. Ja teie? ROLAND: Ma olen naabrimees. Üle jõe talust.

Kultuur-Kunst → Kultuur
41 allalaadimist
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

halasid. Nelja inimese hulka kuulub näiteks Hedvig Torokoff, kes oma mehega rahul polnud. 3 inimest jutustavad elust pärast seda, kui nemad ise on juba manalateele läinud. Nad vaataksid seda justkui kuskilt kaugelt, aga samas nii lähedalt. Ere näide on Osvald Allikas, kes räägib sellest, kuidas tema naine Pauline teda autoga surnuaiale viis ja poole tee peal autol bensiinipaak tühjaks sai. Juht hakkas Paulinelt raha nõudma, aga pensionäril polnud seda. See vihastas surnud Osvaldit kohutavalt. Kaheksandas, üheksandas ja kümnendas rühmas on kõigis üks inimene. Need rühmad on: teise rääkija jutustuse ümberlükkamine (Aliide Mölder), teise elu kirjeldamine (Armilde Varatu, kes kirjeldas August Kitse elu) ja kiitlemine (E. Kõiva, kes kiitles oma poegade arvuga). Kokkuvõte Töö sissejuhatuses esitatud eesmärgid said täidetud. Selgus, et ajalooline taust on erinevatel inimestel sootuks erinev, kuid siiski esineb ühiseid tunnusjooni,

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun