! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus – sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid.
! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid.
ülesannete lahendamine ebaõnnestub või kui nad loovad õppematerjalist väärtõlgendusi, millest tuleb hilisema õppimise käigus vabaneda. Avastusliku ja uurimusliku õppimise korraldamine eeldab cäga hoolikat õppetegevuse planeerimist ja metoodilist ettevalmistamist – õpilastele tuleb seada selged eesmärgid ja varustada neid vajaliku informatsiooni ning oskustega, uurimistegevust tuleb suunata osutuste ja küsimustega ning õppetegevus lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi struktureeritud ja kohandatud õpilaste arengutasemele. Hea õpetaja suudab klassis luua õpimotivatsiooni ka siis, kui see algul puudub. Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi.
Bacon: filosoofia on kirjutatud suurde meile alati vaatlusteks avatud Seda raamatut ei ole võimalik mõista, kui esmalt ei õpita selgeks keelt ja tähestikku, milles see on kirjutatud. See on kirjutatud matemaatika keeles, tähtedeks on selles kolmnurgad, ringid ning teised geomeetrilised kujundid. Neid tundmata on võimatu mõista ühtainustki sõna Looduse Raamatus. See arusaam esitab väljakutse varasemale ideele, et universaalne on just looduse sümboolsete osutuste süsteem, mida allegoreesis kasutati Robert Boyle - Looduse Raamatu lugemiseks on parimaks meetodiks eksperimenteerimine (s.o mitte lihtsalt matemaatiline kirjeldamine või taksonoomia). Ehkki paljudel juhtudel on looduse tähendus pikema uurimiseta ilmne (kuna Jumal on selle kohendanud vastavaks inimlike lugejate mõistmisvõimele) tuleb vahel tarvitusele võtta radikaalsemad meetodid. Boyle kirjutab, et tänu Jumala vastutulelikkusele saab enamikku Looduse Raamatu "tekste"
konstruktiivse dilemmaga 47. Deontiliste lausete loogilises ruudus on operaatoriga lubatud subkontraarne (osavastand) operaator mittekohustuslik 48. Üldeitavast väitest saab pärast ümberpööramist üldeitav 49. Tingiv –kategoorilise süllogismi kehtiv moodus modus tollens kehtib siis, kui süllogismis toimub: tagajärje eitamine 50. Küsimuse subjektiks on: vastus 51. Termini ekstensioon (sellele vastava mõiste maht) on selle termini: osutuste hulk 52. Väidetesüsteem on kooskõlaline parajasti siis, kui see pole vastuoluline 53. Dilemma on kahe alternatiiviga tingiv-liigitav süllogism54. Neljast traditsioonilise loogika põhireeglist ei kuulu klassikalise loogika põhireeglite hulka: vastupidisuse seadus 55. Küsimuse eelduseks on: väide või väited 56. Märkige ära väide, mis kuulub nõude alla, et liigitus peab olema adekvaatne. Ükski esitatud alternatiiv ei ole asjakohane 57