et märgi eristus vastab eristusele tähistatu antuse viisis. Näiteks kolmnurgasiseste lõikude ristumispunkti võib mitut moodi nimetada (lähtudes eri lõikudest), aga punkt jääb samaks. Nimed osutavad antuse viisile, st et lause sisaldab tegelikku teadmist. Osutus (die Bedeutung) on tähistatu. Tähendus (der Sinn) sisaldab antuse viisi. Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Märgil ja nimel (siin: pärisnimi - sõna, märk, märgiühend, väljend) on osutuseks konkreetne objekt. Pärisnimi valgustab osutust ainult ühekülgselt. Igakülgne teadmine peaks tähendama kõigi tähenduste teadmist. Reeglipärane seos märgi ja tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk). Pärisnimel on alati tähendus, osutuse olemasolu ei ole aga kindel. Näiteks 'Maast kaugeim taevakeha'. Tavaliselt on sõnade osutus see, millest rääkida tahetakse
See meetod tugineb erinevate osade leidmisele tekstis, ideoloogias, ühiskonnas ja nende osade omavaheliste suhete kindlaks määramisele. Samuti on see ka Ferdinandi keelte tõlgendusviis - keel on kogum, mis koosneb vastandustest (ilus ja kole, kõrge ja madal) • Gottlob Frege mõiste, sks „sinn“ kui tähendus ja “Bedeutung” kui osutus On loomulik mõelda, et märgiga (nime ga, sõnaühendiga, kirjamärgiga) on seotud peale tähistatu, mida võib kutsuda märgi osutuseks [die Bedeutung], veel ka see, mida ma tahaksin nimetada märgi tähenduseks [der Sinn], milles sisaldub antuse viis. Selle põhjal oleks meie näites väljendite ‘a ja b lõikepunkt’ ning ‘b ja c lõikepunkt’ osutus küll sama, mitte aga nende tähendus. Sama oleks ‘Ehatähe’ ja ‘Koidutähe’ osutus, aga mitte tähendus. Sellest seosest nähtub, et ‘märgi’ ja ‘nime’ all mõistan ma siinkohal igasugust tähist
Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast) Place mõistad samasust koostise kaudu: vaimsed protsessid koosnevad ajuprotsessidest nagu vesi koosneb H2O’st. Kunagi oli see lause juhtumisi tõene, kui samasus võeti üldiselt omaks, siis muutus see lause paratamatuks. Feigli eristus: neurofüsioloogiliste ja fenomeniliste terminite ühiseks osutuseks on vahetult kogetud kvaliteedid“. Smarti eristus: osutuseks on see, mis teeb aistinglause tõeseks, füüsiline protsess ajus. Smart on nõus sellega, et kogemuse ja ajuprotsessi mõisted erinevad, kuid see pole probleem. Samasus ei ole mõistete vahel, vaid entiteetide tasemel. Argumendid samasuse poolt. 1. Seletab psühhofüüsilisi korrelatsioone. Kui eeldada, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid, on olemas seletus sellistele korrelatsioonidele
Mõiste osutus ehk maht väljendub kohustustes ning konkreetses kohtustussuhtes isikute vahel Predikaat on omadus, lauseosa mis ei ole lause alus ega subjekt. Mõiste mahuks on kõik sellised kohustused, mis sel hetkel maailmas on ja samas ka see idee ise. „Ehatähe“ ja „Koidutähe“ osutus ehk maht on sama, tähendus mitte. Fregel ütleb, et neil on sama osutus ehk planeet veenus aga neil on erinev tähendus. „Märk“, „nimi“ on mistahes tähis, mis esineb pärisnimena, mille osutuseks on kindel objekt, mitte mõiste. Osutus ongi objekt, see millest lause räägib. Lausega tähistatu on osutus ja see kuidas, seda tehakse on tähendus. maht – objektid, mida mõiste hõlmab (Veenus). sisu – osutus koos mingi tähendusega, lisaemotsiooniga, lisaväärtusega, TUNNUSTEGA (kellele Ehatäht, kellele Koidutäht). predikaat – omadus, funktsioon asjalt lausele ja tõeväärtusele. mõiste nimi – sõna, millega mõistet nimetatakse. 24
ekstensiooni ehk mahu. Võrdluseks: mõiste intensioon ehk sisu (NB mitte intentsioon ehk kavatsus) on tunnuste loetelu, mida objekt peab rahuldama, et vaadeldava mõiste ekstensiooni kuuluda. Näiteks kuuse mõiste intensioon on kuulumine okaspuude hulka ja vastamine teatud liigitunnustele; kuuse mõiste ekstensioon on kõigi kuuskede hulk. Lisaks objektile või mõiste ekstensioonile võib sedasama asja nimetada ka termini osutuseks või denotaadiks. Need on väga levinud ja vajalikud nimetused mõistekesksest oskussuhtluse mudelist rääkimisel, kuid siiski ei saa jätta märkimata nende kummalist sõnakesksust. Objekti (ja ka mõistet) nimetatakse selle järgi, kuidas ta mudelis paikneb sõna poolt vaadatuna – ilmselt veelkordne tunnistus selle kohta, et sõnakesksuse uskumisest loobumine on väga raske isegi mõistekesksuse teoreetikute endi jaoks.
annaabi.ee 
