Lause mõte ei ole lause osutus, pigem tähendus. Tavaliselt on lausel tähendus olemas, aga osutust ei pruugi olla. (Odysseuse puhul teatakse, kellest jutt on, aga pole kindel, kas ta on reaalselt olemas olnud.) Kuigi lause mõte jääb sealjuures siiski samaks. Pilt on lause tähendusega, kuid osutuseta. Otsustus on mõlema objekti (tõesuse ja vääruse) tunnistamine - st et mitte lihtsalt mõtte sõnastamine, vaid tõesuse tunnustamine. Mõtte seos tõega on samasugune kui tähenduse seos osutusega. Tõeväärtus ei ole mõtte osa, sest see ei anna midagi juurde. Lause osutus on ta tõeväärtus (et kas on tõene või väär). Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus.
Kõnelemine/dialoog loob keele. deixis - otsene suhte märgi ja referendi vahel, puudub signifikaator (nö abstraktne. sõnaraamatutähendus). M. Bahtin kõne on tähtsam kui keel ja kõne oli enne keelt. "Dostojevski poeetika probleemid". Tõde ei ole kunagi monoloog. Iga monoloog on vale. Tõde tekib ainult tervikuna. Tõde ei ole vastuoluline. Tõde on hetkeline, see pole fikseeritav. Tõe puhul puuduvad garantiid/tagatised. Tegusõna on seotud referendi e. osutusega ja nimisõna on seotud signifikaatori e. tähendusega. Ajalooplaan kirjeldab mingil kindlal ajahetkel toimunut koos ajamäärusega. Ajalooplaan ei ole kõige paremini õnnestunud termin, kuna samuti võime siis rääkida geograafilisest plaanist. Kõneplaanis ajamäärust ei esine ning seega kehtib see ainult kõnelemise hetkel. Kõneplaanis on sündmus alati kõnega seotud. Absoluutne akutalisatsioon - võitlus lähtub kolmest koordinaatorist: mina, siin ja praegu
vältimatult eksitustesse seni kaua, kui see peab silmas üksnes objekte, mille tunnetamine on tema ülesanne. Mõtlemine on õigel teel alles siis, kui see on mõistnud, et teadmiseni saab jõuda vaid juhul, kui mõtlemine teeb omaenda teadmise enda järelemõtlemise esemeks, nii et mitte üksnes teadmise objektid, vaid ka objektide tunnetamise viis on saanud mõtlemise esemeks. “Prolegomenas” väljendab Kant sama mõtet osutusega sellele, et termin “transtsendentaalne” ei tähista tal “mitte kunagi meie tunnetuse suhet asjadega, vaid üksnes tunnetusvõimega ...” (lk. 55). Ja nii saavad erinevalt traditsioonilisest metafüüsikast transtsendentaalse metafüüsika esmasteks uurimisobjektideks sünteetilise otsustused a priori (lk. 27) ning selle uurimuse sihiks on tuua esile sedalaadi otsustuste “võimalikkuse tingimused”. Selline järelemõtlemine eeldab muidugi ka
On ainult üks õige tõstetakse tema nähes teise eesriide taha. asjade liigitamise viis. II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad * Kõne "dekontekstualiseerub", hierarhiline ühekaupa, osutus "koht situatsioonis": ülelaiendused, määratlemine, metalingvistika ja -kognitsioon alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad * Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma osutusega 0-I.3. tasemetele teooriat, loogiline põhjendamine. * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ II.8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted (13+a.)* 1.5 a.v. ja 50+ sõnani "Dialektiline mõtlemine" iga "teadusliku" ehk * Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad formaal-loogilise kategooria puhul määratletakse tema II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v
seejärel kujuneb (kuni 12 k.v.) A-not-B katse sooritus, see osutab asjade-vaheliste funktsionaalsete suhete töötlusele. Laps otsib peidetud asja siiski esimesest kohas nähtud kohast isegi kui asi tõstetakse tema nähes teise eesriide taha. II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad ühekaupa, osutus "koht situatsioonis": ülelaiendused, alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad osutusega 0-I.3. tasemetele * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ 1.5 a.v. ja 50+ sõnani * Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.) * ~ 18 kuu vanusest sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani) * Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem:
annaabi.ee 
