mis peab olema notariaalselt tõestatud, aktsiate eest tasumine enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ja viimaks kandeavalduse esitamine. Aktsiate eest on võimalik tasuda mitmel viisil. Esimene nendest on mitterahaline sissemakse, milleks võib olla iga asi või varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav, aktsiaseltsile üleantav ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS §248 lg 1). Selle alla ei liigitu seltsile osutatu töö või remonditeenus. Antud väärtust hinnatakse põhikirjas oleval alusel, mida omakorda kontrollib audiitor. Mitterahaline siisemakse antakse aktsiaseltsile üle lepinguga, mis peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust (ÄS § 520 lg 2). Rahaliseks sissemakseks loetakse aktsiate eest tasumist pangaarvele, mis on avatud asutatava aktsiaseltsi nimele.
Nad avavad vaikselt silmad ning lepivad, keda tappa. Kui hirmus tegu on tehtud (mängujuht peab aru saama, kes tapeti), lähevad nad magama. Siis ärkab arst. Ta võib valida suvalise inimese, keda ravida. Lihtsalt osutab kellegi peale. Sellel ööl ta veel ei tea, kas ta päästis kedagi. Kui arst on töö lõpetanud, ärkab politseinik. Tema osutab kellegile, keda ta kahtlustab ning mängujuht kas noogutab(tegemist on pahaga) või raputab(osutatu on hea) pead. Politseinik läheb ka magama ning mängujuht kuulutab, et on hommik. Hommikul ütleb mängujuht kes on tapetud. Kui arst ravis seda, keda tappa püüti, jäi ohver ellu. Nüüd tuleb kõige põnevam osa. Kõik hakkavad vaidlema, kes võiks maffia olla(a´la "ma kuulsin sealt krabistamist" või "ta on täna kuidagi kahtlaselt jutukas"). Kui inimesed on enam - vähem üksmeelel korraldatakse kandidaatide vahel hääletus. Enim hääli saanu hukatakse.
lausetel. Keelemärgi osad Keelemärgil on kaks osa: 1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne ekvivalent, ning märgi kandjana (tavaliselt akustiline või graafiline kuju); 2) tähendus, mis on salvestatud inimese mälus ning millele vastab denotaat (see, mida märk tähistab, osutatu). Tähenduspoole kohta kasutusel termin semeem. Keelemärgi osad (skeem) Denotatsioon • Lekseemi kui keelemärgi denotatiivne e. asjatähendus on neutraalne keelesüsteemis kinnistunud tähendus, mis on kõigi keelekasutajate jaoks ühine. • Denotatsiooniks nimetatakse suhet leksikaalse üksuse ja igasuguse tähistatava objekti vahel. Konnotatsioon • Konnotatsioon e. viide keelekasutaja isiklikule kogemusele, suhtumisele, subjektiivsetele
nimetusena, nt lause ,,Millal“ on ajaline määrsõna. 5 C. K. Ogden ja I. A. Richards illustreerisid sõna, mõiste ja objekti vahekorda semantilise kolmnurgaga, mille iga nurk kujutab ühte kolmest sfäärist: Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske' Kõne (või kirjatekst): Tegelikkus (võib olla ka kujuteldav) SÕNA, FRAAS (TERMIN, tähistaja, OBJEKT, asi (referent, osutus, sümbol, mõisteväljend), nt "kivi", osutatu), nt kivi kui asi, "kamakas", "stone", "raske" omadus olla raske. Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist
C. K. Ogden ja I. A. Richards illustreerisid sõna, mõiste ja objekti vahekorda semantilise kolmnurgaga, mille iga nurk kujutab ühte kolmest sfäärist: Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske' Kõne (või kirjatekst): Tegelikkus (võib olla ka kujuteldav) SÕNA, FRAAS (TERMIN, tähistaja, OBJEKT, asi (referent, osutus, sümbol, mõisteväljend), nt "kivi", osutatu), nt kivi kui asi, "kamakas", "stone", "raske" omadus olla raske. Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi,
annaabi.ee 
