Täielik – on norm, mille rakendamiseks ei ole vaja appi teist normi. Mitteäielik: a) seletav – tuleb vaadata definitsiooni (mõisted). Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4: „Valimistulemused selgitatakse valimisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel“; b) viitav – nõuab kindlasti enda kõrvale teist normi. - otsene viide – viidatakse otseselt seadusele (e kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti teisele paragrahvile); - blanketne viide – tuleb seadusest ise järgi vaadata (e õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile); 3 c) kitsendav – on selline norm, kus on mingid piirid, nt tähtajad. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. 7
STRUKTUUR 1. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Õigusnorme liigitatakse: Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid Õigustkaitsvad - näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt:
lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Viitavad normid- viide mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Otsene viide- kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, Blanketne viide- kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile. Subjektide ringi järgi: 1) üldised norm on adresseeritud üldsubjektile 2) spetsiaalsed norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile, nt kaitsevägi. 4. Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon.
neis sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on
aktidele esitatavad üldised nõuded. Ettekirjutus peab sisaldama dokumendi nimetuse, selle andnud organi (ametiisiku) nimetuse ja aadressi, ettekirjutuse tegemise kuupäeva, numbri, ettekirjutuse adressaadi nimetuse ja tema organi asukoha, avastatud puuduse kirjelduse ühes viitega rikutud seaduse konkreetsele sättele, ettekirjutuse ühingule teatud viisil toimimiseks ning selle ettekirjutuse juriidilise aluse, ettekirjutuse täitmise tähtaja ning osunduse ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavatele sanktsioonidele. Ettekirjutuse tegemisel tuleb selgitada selle peale kaebamise korda. Kui seadus ei sätesta teisti, saab ettekirjutuse peale kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. §13. Mittetulundusühingute tegevuse peale kaebamine Mittetulundusühingul ei ole reeglina avaliku võimu volitusi. Tema toimingud ja aktid on suunatud liikmetele ning rajanevad põhikirjal. Selles tegevuses ei või ühing nagu iga
aktidele esitatavad üldised nõuded. Ettekirjutus peab sisaldama dokumendi nimetuse, selle andnud organi (ametiisiku) nimetuse ja aadressi, ettekirjutuse tegemise kuupäeva, numbri, ettekirjutuse adressaadi nimetuse ja tema organi asukoha, avastatud puuduse kirjelduse ühes viitega rikutud seaduse konkreetsele sättele, ettekirjutuse ühingule teatud viisil toimimiseks ning selle ettekirjutuse juriidilise aluse, ettekirjutuse täitmise tähtaja ning osunduse ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavatele sanktsioonidele. Ettekirjutuse tegemisel tuleb selgitada selle peale kaebamise korda. Kui seadus ei sätesta teisti, saab ettekirjutuse peale kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. §13. Mittetulundusühingute tegevuse peale kaebamine Mittetulundusühingul ei ole reeglina avaliku võimu volitusi. Tema toimingud ja aktid on suunatud liikmetele ning rajanevad põhikirjal. Selles tegevuses ei või ühing nagu iga
annaabi.ee 
