Ettevõtted peavad tegelema pidevalt järgmiste küsimustega : • kui keskkonnasäästlik on nende tootmisprotsess ja tarneahel; • kui suur on nende tekitatav ökoloogiline jalajälg; • kui kahjulikud on loodusele erinevad pakenditüübid: • kuidas toimib taaskäitlemine; Kuigi ettevõte võib omalt poolt kõik minimiseerimaks saaste ja tagada keskkonnasäästlikkus, siis suurimat rolli mängib kokkuvõttes ikkagi lõpptarbija, kes teeb ostuvaliku ja otsustab pakendi hilisema saatuse üle. 4 3. CO2-koguse vähendamine CO2 põhiliseks tekitajaks on fossiilkütuste põletamine, kütuse kasutamine mitte-energeertilisel eesmärgil ning samuti tsemendi,raua ja terase valmistamine. Näiteks Ameerika Ühendriikides moodustab CO2 emissioon 85 % kogu saastest, siis peab olema suur rõhk selle vähendamisel. Tänu
teenused selles kategoorias on ostjale kättesaadavad. Seega võib öelda, et käitumusliku lähenemisviisi kohaselt on lojaalsus suhe tootekategooria ühe brändi ostukordade ja kogu kategooria ostude vahel. Selle määratluse alusel võib väita: - kliendilojaalsuses eksisteerivad astmed, mida on võimalik väljendada proportsioonina või protsendina 0 100%, - kliendilojaalsus on üksikisiku käitumine, mis põhineb ostutoimingul või ostuvaliku tegemisel ja see kehtib samaväärselt nii isikute (tarbijad) kui ka institutsioonide kohta, - kliendilojaalsuse mõõtmine piirdub konkreetsete toote- või teenusekategooriatega, mis on funktsionaalselt asendatavad. Näiteks võib tarbija olla äärmiselt lojaalne Panasonic televiisorite suhtes, kuid ei ole lojaalne Panasonic või mõnele teisele brändile, mis puudutab muusikakeskuseid. Ameerika turundusspetsialist Craig D. Henry on välja toonud puudused, mille all
teel. Eratarbimine- majapidamis kulutused Avalik tarbimine- valitsus kulutused Tarbimiskäitumine tuleneb toote kasulikkusest (tarbija subjektiivne hinnang toote/teenuse tarbimisomadustest). Ratsionaalne tarbija – rahuldab need vajadused, mis on kõige kasulikumad ja mida ta saab endale lubada. Vastutustundlik ehk eetiline tarbimine – tarbija on teadlik toote/teenuse taustast ja oma ostuvaliku mõjust. Teadlik tarbija – tarbija planeerib oste ette ja võrdleb hindu. Tarbijakaitse – tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. (1962. 15 märts deklaleeris JFK esimist korda tarbija põhiõigusid) Vastavalt tarbijakaitseseadusele: Vastutab müüja kaupade/teenuste eest, mida müüb Kaup peab olema ohutu ja eeldavate tarbimisomadustega Müüja edastab tõest infot kauba koht
rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa ja teenuseid müüakse (Siimon 2009: 112). Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt, inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks. Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks (Mallene 2005: 12). Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid
1) mõlemad teooriad eeldavad täieliku informatsiooni olemasolu, mida aga reaalses maailmas ei eksisteeri 2) kasulikkuse teoorias ei pöörata mingit tähelepanu sellele, milleks üht või teist hüvist kasutatakse 3) tarbijate kasulikkuse maksimeerimine ei ole praktilist kinnitust leidnud 4) ordinaalse kasulikkuse teooria eeldus, et tarbijad on erinevate hüviste kogumi suhtes ükskõiksed, ei vasta tegelikkusele Ostuvaliku tegemine on tarbija jaoks üks raskemaid otsuseid, sest raha nappus ja kaupade küllus ei võimalda alati õiget valikut teha. Iga krooni kulutamisel on lugematul hulgal alternatiivseid võimalusi. Seepärast tuleks hinnata kuivõrd soovitud ost rahuldab tarbijate vajadusi nii hetkeolukorrast kui ka tulevikuvajadustest lähtuvalt. 1.12 Nõudluse mõjurid. 1.12.1 Tarbijate sissetulek Kasvades suudavad ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Ühtlasi tähendab sissetulekute