price) ja rahast väljas (out-of-the-money) juhul kui aktsia hind on madalam tehinguhinnast. Müügioptsiooni puhul on vastupidi. Näiteks kui müügioptsiooni tehinguhind on 40 USD ja aktsia turuhind on 36 USD, siis optsioon on 4 USD võrra rahas. Kõnepruugis väljendatakse optsioonide positsioone pikkade või lühikeste positsioonide näol: Long Call – pikk positsioon ostuoptsioonis, omatakse ostuoptsiooni Short Call – lühike positsioon ostuoptsioonis, ostuoptsioon on välja kirjutatud Long Put – pikk positsioon müügioptsioonis, omatakse müügioptsiooni Short Put – lühike positsioon müügioptsioonis, müügioptsioon on välja kirjutatud Optsioonid jagunevad Euroopa ja Ameerika tüüpi optsioonideks, viimaseid on võimalik realiseerida
Avatud fondi puhul ongi NAV hinnaks, millega on fondiosakuid võimalik osta. Suletud fondi puhul (Closed end mutual fund) võib aga osaku ostu või müügihind osaku hetke NAV-ist erineda, kuna juhul, kui neid osakuid on võimalik osta või müüa, siis saab seda teha järelturul ning hind kujuneb erinevate faktorite- nagu komisjonitasud, ostja- ning müüjapoolsed ootused ja muu - tulemusena. Ostuoptsioon - Annab optsiooni omajale õiguse osta finantsvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Ostuoptsiooni ostja peaks eeldama, et optsiooni aluseks oleva finantsvara (alusvara) hind tõuseb, ostuoptsiooni müüja peaks ootama alusvara hinna püsimist või langemist. optsioonidel on alati kindlaks määratud lõpptähtaeg. OTC turg - OTC turg koosneb paljudest erinevatest kauplejatest, kes teevad tehinguid kas telefoni või võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud.
annab optsioon õiguse nt aktsia, indeks, tooraine, valuuta, võlakiri, intressimäär, futuurileping Sisemine väärtus- positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel Ajaväärtus Optsiooni hind (preemia) = sisemine väärtus + ajaväärtus Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale LONG CALL - pikk positsioon ostuoptsioonis ehk omatakse ostuoptsiooni SHORT CALL - lühike positsioon ostuoptsioonis ehk ollakse välja kirjutanud ostuoptsiooni LONG PUT - pikk positsioon müügioptsioonis ehk omatakse müügioptsiooni SHORT PUT lühike positsioon müügioptsioonis ehk ollakse välja kirjutanud müügioptsiooni 25. Selgitage, mis on reaaloptsioon. Tooge näiteid Erinevates projektides peituvaid võimalusi nimetatakse reaaloptsioonideks, eristamaks neist finantsoptsioonidest.
ehk optsioon on rahas. b) optsiooni väärtuse leidmiseks kasutan Black-Scholes mudel'it (vt paremal) d1= 0,1459627569 d2= -0,674281 N(d1)= 0,5580246054 N(d2)= 0,2500663059 ostuoptsiooni hetkeväärtus: C=s*N(d1)-xe-rt*N(d2) C= 86,610010697 (P=C-S+xe-rt P= 171,2891 ) optsioonipaketi väärtus = aktsiate arv*(optsiooni hetkeväärtus - optsiooni rakendushinna tänase väärtuse ja alus c) Optsioon ei pruugi minu arvates olla väga hea ettevõtte boonuspaketi osana, kuna optsioonid on kõrge riskitas
b. Augusti optsioone kasutades on kindlustamine juba oluliselt kallim: $1.60/$102.22 = 1.57%. 2. Ülesanne. AS Peipsi Koola lihtaktsia kaupleb hetke hinnatasemel 33 eurot aktsia. Ettevõttelt ei ole oodata lähemal ajal dividendimakseid. Hetkel kaupleb Peipsi Koola ühe aastase tähtajaga euroopa tüüpi müügioptsioon (strike = 35 eurot) 2.10 euro tasemel. Kui riskivabaks intressimääraks võiks lugeda 10% aastas, milliseks võiks siis kujuneda ühe aastase euroopa tüüpi ostuoptsiooni hind mille tehinguhind (strike) on ka 35 eurot? Kasutage optsioonide pariteetsustingimust. Lahendus: Rakendame optsiooni pariteedi tingimust, st S + P = EX/(1+r)^t + C (ehk aktsia ost + put ost = tehinguhinna nüüdisväärtus + call ost) Leiame pariteediseosest: C = S + P - EX/(1+r)^t = 33 + 2.10 35/1.1 = 3.28 eurot Seega ostuoptsiooni hind peab pariteedile tuginedes olema 3.28 eurot 4. Ülesanne (optsioonistrateegiad)
intressi- ja valuutariski. Intressimääraswapi kohaselt vahetatakse erinevaid intressimakseid. Valuutaswapi puhul vahetatakse intressimakseid erinevates valuutades. Ostuõigused (warrant) on ettevõtte poolt emiteeritavad üldjuhul pikaajalised väärtpaberid, mis annavad nende omanikele õiguse osta tulevikus kindlaksmääratud tingimustel ettevõtte poolt emiteeritavaid lihtaktsiaid. Peamised erinevused ostuoptsioonist: emitendiks on ettevõtte mitte finantsvahendaja; ostuoptsiooni kasutamine omaniku poolt ei avalda mingit mõju ettevõtte passivatele, ostuõiguse puhul emiteeritakse täiendavaid aktsiaid. Investeerimisstrateegiad passiivsed ja aktiivsed investeerimisstrateegiad. Osta-ja-hoia strateegia, konstantse suhte strateegia, konstantse summa strateegia. Investeerimisstrateegia valikut mõjutavad tegurid. Passivne strateegia ostetakse juhuslikult valitud väärtpabereid või koostatakse mingit turuindeksit jäljendav portfelli (indexing)
annaabi.ee 
