valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppkaubatootjate tegevust. Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele. 1 ja 2 astme klientideks võivad olla erineva piirkondliku ulatusega edasimüüjad. Miks on oluline väärtusahela jagunemine osadeks. Igal väärtusahela osal on oma kindlad ülesanded ja
Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.5. Tagasilöök: 1998-1999 Eestis ostujõud ei kasvanud enam ning kohaliku turu kasvuvõimalused olid kasutatud. Seetõttu laieneti Venemaa turule, mis andis kahjuks tagasilöögi tänu Venamaa rahasüsteemi kokkukukkumisele. Tänu sellele langes ka Eesti toiduainetetööstuse käive. Turundusvõtete eesmärgiks sai ostumahtude kasvu pidurdumise edasilükkamine. Oluliselt rohkem hakati kasutama soodushinna võtet. Uute kaubamärkidega oli raske turule tulla, sest inimeste margiteadvus oli küllastunud ning tarbimisharjumused kujundatud. Ettevõtted pidid pidid oliliselt piirama turundus-ja reklaamikulutusi. Tänu 1999 aasta kuumale suvele olid erandiks õlle-ja jäätiseturg. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.6. Uute lahenduste osing: 2000- Alats 2000 aastast näitas ostujõud taas kasvutendentsi. Tarbija muutus valivamaks
kindlatest näitajatest lähtudes. Positsioonimine on toote pakkumise kujundamine, see tähendab toote konkurentsivõimelise positsiooni ja vastava turundusmeetmestiku formuleerimine. Aluseks peaks olema tarbijate arvamus toodetest ja toote kohast konkurentide hulgas. 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus 6. Mis on segmenteerimine? Tarbijate grupeerimine teatud omaduste alusel (nt tegevusala, ostumahtude, ostukäitumise alusel) 7. Mis on strateegiline turundus? Analüüsile orienteeritud protsess. Vajaduste analüüs Turu segmentimine Turundusvõimaluste hindamine Konkurentsi analüüs Turundusstrateegia väljatöötamine 8. Mis on taktikaline turundus? Konkreetse tegevuskava paika panemine. Sihtsegmentide valik Eesmärkide täpsustamine Turundusmeetmestik
lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppakaubatootjate tegevust. Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele. 1 ja 2 astme klientideks võivad olla erineva piirkondliku ulatusega edasimüüjad. 3. Arutle, miks on oluline väärtusahela jagunemine osadeks.
kutsuvad esile vajadused ostuotsuste tegemiseks. Seejuures on loomulik, et ostuspetsialist teeb tootmisettevõttes tihedat koostööd tootmise planeerijaga, müügiettevõttes aga müügitöötajaga. Suurtes organisatsioonides võib olla laia tootesortimendi, sagedaste ostude ja suurte ostumahtude juures otstarbekas hoida varude juhtimine ja ostmine kui tegevused lahus. Nii võibki varude juht tegelda pidevalt ostutarbe ja ostukoguste tuvastamisega, ostuspetsialist aga sisulise ostutööga. Kõige halvem tulemus ettevõttes varude juhtimisel saadakse üldjuhul siis, kui varude täien-
annaabi.ee 
