märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae puitkandekonstruktsioonid on osalt soojustamata, osaliselt mädanenud ja varisemisohtlikud.
poeg esitas 1858. aastal Eestimaa kubermangu valitsusele taotluse anda Pikvale r üütlimõisa õigused, milline palve ka rahuldati ("Revalsche W öchentliche Nachrichten" 24.07.1858.a) Niisiis on sellest ajast meil põhjust hakata tõsisemalt kõnelema ka mõisa hoonetest. UngernSternbergide valdusse j äi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron v. UngernSternberg mõisa Wolther Baron v. Stackelbergile, kusjuures ostuhinnaks oli ilma inventarita (kariloomad, põllutööriistad jne) määratud 55000 hõberubla ("Revalsche Wöchentliche Nachrichten. 12. veebr 1876.) 1887. aastal ostis m õisa Robert Georg Turmann s.o isik, keda kohapealsed elanikud veel praegu m äletavad jõuka ning ettevõtliku eestisoost Tuuri nimelise 7 härrana (Andmed Nahkur Elviselt, s ünd 1906.a. 1914. aastast Pikval). Rohkem kui varem hakati n üüd
ta ei ütle kategooriliselt ja tingimata, et sellist kokkulepet ei saa pidada ostumüügi lepinguks, vaid nimetab küsimust vastuoluliseks. (3) (6) Püstitades sellist küsimust, Paulus annab meile ajaloolist teavet, et Sabiniaanide koolkonda juristid pidasid sellist tehingut ostumüügi tehinguks. Gaius Institusioonides tsiteerib Sabiini sõnu, et kui isik müüb maatükki ja saab selle eest ostuhinnaks orja, siis peab sellist suhet mõistma nagu et on müüdud maatükk, mille eest ostuhinnana on üle antud ori. Vastupidi, Prokuliaani koolkonda juristid on toibunud sellist lepingu ostumüügist ja eraldanud seda erilepingu alla vahetustehingu alla. Paulus tunnistab õigeks Prokuliaanide vaatenurga ja tugevdab enda seisukohta järgmise mõttega: kui lepingu alusel asja vahetatakse mitte raha vastu, vaid teise asja vastu, siis see ei lange kokku ostumüügi põhimõttega: üks asi on
1929. aasta maist detsembrini korraldati jälle üleriigiline korjandus, sedakorda 100- leheline. Vastukajad olid tagasihoidlikud. Lehti ei saatnud tagasi ka väga tuntud ühiskonnategelased, ministrid ja Riigikogu saadikud. Asjaajamine oli sedakorda vähem paberimahukas, sest ega G. Merilt, A. Oinaselt, J. Tõnissonilt ometi politseiga saa kadunud lehti tagasi küsida. Seltsipoolsete pingutuste ja kirjavahetuse tulemusena laekus raha lõpuks 58 lehega. Maja ostuhinnaks määrati 1936. aastal 30 000 krooni. Käis tihe kirjavahetus mitme ministeeriumiga, et saada toetust maja ostuks. Riigivanemale läks Võrust Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste Malevate staabid ja KMJS. Kirjas lubati, et majas saavad olema Kreutzwaldi, Jakobsoni ja Jannseni muuseumid, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Võru Malevate kodu ja Võrumaa turismi keskkorraldus, saalis tehakse kursusi. Aeg oli muutunud niisuguseks, et kilbil oli militaarsus ja sõjaline ettevalmistus. 1937
Kui kogumakse on 1 788, siis laenu põhiosa tagasimakse on 1 788 960 = 828 eurot Laenu algjääk teise aasta alguseks: 12 000 828 = 11 172 eurot. Teise aasta intressisumma: 11 172 x 8% = 894 eurot ning seega põhiosa makse: 1 788 894 = 894. Sama tulemuse saaks ka excelis kasutades funktsiooni =ppmt(), ehk =PPMT(8%;2;10;12000;0). 2. Kristi soovib osta endale uut autot. Sõelale on jäänud kaks autot, mille puhul mudel A ostuhind on 20 000 eurot ning mudeli B puhul on ostuhinnaks 18 000 eurot. Kristi plaanib autot kasutada viis aastat ning seejärel maha müüa. Olles kolanud internetis ning uurinud erinevaid foorumeid, teab Kristi nüüd, et mudeli A oodatav turuväärtus on 50% tänasest ostuhinnast ning mudeli B puhul 25% ostuhinnast. Kristil puudub emotsionaalne side mõlema auto suhtes, mistõttu ta soovib teha rahanduslikult kõige ratsionaalsema otsuse.
annaabi.ee 
