a) riik tegeleb tööjõuprobleemidega b) riik spetsialiseerub sellele, mida ta paremini teeb c) riik orinteerub uutele turgudele d) riik tegeleb traditsiooniliste majandusharudega 34. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on a) töölepinguseadus b) usaldusisikuseadus c) kollektiivlepinguseadus d) kõik eelnimetatud seadused 35. Progressiivse maksu puhul a) tuleb suuremalt tulult maksta suurema protsendiga maksu kui väiksemalt tulult b) kogutakse maksu ostetavatele kaupadele ja teenustele tehtavate kulutuste protsendina c) võetakse väiksemalt tulult kõrgem protsent kui suuremalt tulult d) võetakse kõikidelt tuludelt võrdne protsent 36. Hinnad on kõige jäigemad tavaliselt a) oligopoolsel turul b) monopolistliku konkurentsi turul c) monopoolsel turul d) täieliku konkurentsi turul 37. Raha funktsioonideks on: a) kapitalikulutuste, amortisatsiooni jm korvamine b) väärtuse mõõt, vahetusvahend, vara kogumise vahend
· Töötasude maksud (sotsiaalmaks) · Eeluuring · Kulud materjalidele · Projekteerimine · Kulud kütusele (va põhikütusele), näiteks bensiinile · Ehitamine · Kulutused mitmesugustele ostetavatele töödele · Objekti käit · Muud kulud ja maksud Investeeringu ettevalmistamise etapid: Hooldekulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast ja tehtud investeeringute suurusest. · Investeeringu (projekti, variandi) idee Tavaliselt investeeringute suurenemisega vähenevad hooldekulud
kohta. · Tarbija ostukäitumine uute toodete puhul 326. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: 1. Tajumine (tarbija märkab toodet) 2. Huvitumine (kogutakse infot toote kohta) 3. Hindamine (kaalutakse prooviostu) 4. Katsetamine (esimene ost) 5. Tunnustamine (regulaarne ost) 327. 328. 329. Organisatsiooni ostukäitumine 330. 331. Otsustusprotsess, mille käigus organisatsioon teeb teatavaks ostetavatele toodetele ja teenustele esitatavad tingimused ning valib eri toodete ja teenuste ning pakkujate vahel. 332. 333. Organisatsioonide ostukäitumist mõjutavad: · Üksikisikud ostavad tooteid enamasti lõpptarbimiseks, ettevõtted aga edasimüügiks, töötlemiseks või oma tegevuses kasutamiseks. · Organisatsioonide nõudlus on tuletatud nõudlus, mis sõltub tarbijate nõudlusest lõpptoodete järele.
eeldatava kvaliteeditaseme, siis peavad margitooted pidevalt tööd tegema, et kvaliteeti säilitada kuid samas areneda. Ehk teisisõnu – margitooteid on turvaline osta ja müüa kuna kvaliteedis võib kindel olla ning samuti on margitooted selle võrra kallimad, et omavad lisaks lihttootele ka margiväärtust. 7. Miks on mõned tootjafirmad vähemtuntud kui nende margitooted? Sest margi taga olevat tootjafirmat sageli ei märgata kuna väga vähesed inimesed teevad ostetavatele toodetele taustauuringuid. 8. Kuidas mõjutavad tehniliste uuenduste tempo ja konkurentsikeskkond toote elutsüklit? Toodet on lihtsam arendada kuid keerulisem turustada ja müüa. 9. Millise toote elutsükli faasi kohta käivad alltoodud väited? (Mõnikord vaadeldakse elutsüklit mitte nelja, vaid viieetapilisena. Sellisel juhul on faasideks juurutusfaas, kiire kasvu faas, aeglustuva kasvu faas, küpsusfaas ja langusfaas):
teenindustaset. Igapäevase tegevuse käigus võib arvestada klientide segmenteerimise tulemusi näiteks alljärgnevalt: rühma klientide tarvis varutakse ressursse, mida ei anta teistele ja C- rühma klientidele lubatakse pikemaid tarneaegu selleks, et A- rühma kliente oleks võimalik vajaduse korral teenindada kiiremini, hoides tootmise koormatuse samal ajal ühtlasena rühma klientide poolt ostetavatele toodetele määratakse keskmisest kõrgem tarnevõime (näit. neid tooteid ladustatakse) rühma klientidele tarnimisel kasutatakse vajadusel rohkem individualiseeritud lähenemist, nn. rätsepatööd organisatsiooni töö ja tegevused teostatakse lähtuvalt A- rühma klientide vajadustest, et oleks võimalik pakkuda neile individuaalset ja igati vajadusi arvestavat teenindust
teenindustaset. Igapäevase tegevuse käigus võib arvestada klientide segmenteerimise tulemusi näiteks alljärgnevalt: rühma klientide tarvis varutakse ressursse, mida ei anta teistele ja C- rühma klientidele lubatakse pikemaid tarneaegu selleks, et A- rühma kliente oleks võimalik vajaduse korral teenindada kiiremini, hoides tootmise koormatuse samal ajal ühtlasena rühma klientide poolt ostetavatele toodetele määratakse keskmisest kõrgem tarnevõime (näit. neid tooteid ladustatakse) rühma klientidele tarnimisel kasutatakse vajadusel rohkem individualiseeritud lähenemist, nn. rätsepatööd organisatsiooni töö ja tegevused teostatakse lähtuvalt A- rühma klientide vajadustest, et oleks võimalik pakkuda neile individuaalset ja igati vajadusi arvestavat teenindust
• A-rühma klientide tarvis varutakse ressursse, mida ei anta teistele. • B- ja C-rühma klientidele lubatakse pikemaid tarneaegu, et A-rühma kliente oleks võimalik vajaduse korral teenindada kiiremini, hoides tootmise koormatuse samal ajal ühtlasena. • A-rühma klientide ostetavatele toodetele määratakse keskmisest kõrgem tarnevõime (nt neid tooteid ladustatakse). Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • A-rühma klientidele tarnimisel kasutatakse vajaduse korral rohkem individualiseeritud lähenemist, nn rätsepatööd.