Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused Raku kuju, raku suurus, koloonia morfoloogia, värvumine Grami järgi, piilide ja viburite
happeid. · Halobakterite genoomide uurimine on siiski näidanud, et nende eellased võisid olla anaeroobsed organismid. · Nimelt hapnikuga hingamist võimaldavad geenid on suure tõenäosusega sattunud nende genoomi tulnud hiljem horisontaalse geeniülekandega eubakterite genoomidest! · Halobakterid sünteesivad ka proteaase ja lipaasi. · Kuna halobakterid elavad kõrge osmootse rõhuga keskkonnas, vajavad nad osmoprotektoreid. Sugukonnas Halobacteriaceae on põhiline osmoprotektor K+. K+ kasutab osmoprotektorina ka halofiilne eubakter Salinibacter ruber. Ka halobakterite ensüümid ja ribosoomid vajavad tööks kõrget K+ sisaldust (seda ju rakus palju). · Halobakterite valgud, nii pinna- kui ka rakusisesed valgud on happelised. Rakukesta happelisi valke stabiliseerib kõrge Na sisaldus keskkonnas. · Polaarsed valgud püsivad soolases keskkonnas paremini lahuses ega sadene välja.
Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks ja jagunemiseks peab olema ta turgori all. 76. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org.ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Stabiliseerivad ka valke. Nt gamma-aminovõihape, glutamiinhape. 77. KCl kui osmoprotektor paljudel halofiilidel. Halofiilsetel bakteritel raku sees kõrge KCl sisaldus. Selle transport rakku nõuab vähe energiat, aga kõik raku komponendid peavad olema võimelised taluma kõrget soolasisaldust rakus
Häirub rakkude energeetiline ainevahetus Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Liiga suure osmootse rõhu vahe korral lõhkevad. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Vesi saab tungida kõrgema osmootse rõhuga rakku, kui keskkonnas on. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. E. Coli sünteesib osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Stabiliseerib ribosoome. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Tekitab kaheahelalisi katkeid DNA-s. Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Rakusisese osmootse rõhu tõstmine osmoprotektorite abil.
turgori all. Rakukesta peptodoglükaani uute fragmentide lisamine ahelatele eeldab eelnevat sidemete lagundamist (ruumi tegemine uuele materjalile). See toimub paremini, kui rakukest on pinge (turgori) all. Osmoprotektor - Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis peab mikroob tõstma ka rakusisest osmootset rõhku. Muidu ta lihtsalt kuivaks ära. Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Nt E. coli kasutab osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka betaiini. Stafülokokkidel on osmoprotektoriks proliin. Mitmed bakterid kasutavad osmoprotektorina ka sahharoosi ja trehaloosi. Disahhariidide kontsentratsioon ei tõuse siiski rakus väga kõrgele.
vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka raku jagunemiseks. Turgor rakus aitab kaasa rakukesta laienemisele ja raku jagunemisele. 79. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. E. Coli sünteesib osmoprotektoritena gamma- aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini · Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos · Stafülokokid - proliin · Merevetikad mannitool, dimetüülsulfoniopropionaat, DMSP · Soolajärvede tsüanobakterid glütsiinbetaiin
Halofiilsetel bakteritel on sageli raku sees kõrge KCl sisaldus. See stabiliseerib neil ribosoome ja on osmoprotektoriks. Rakupinnaga seotud valgud vajavad aga stabiilsuseks kõrget NaCl sisaldust. Madalal soolasisaldusel nende valgulised kestad lagunevad. Osmoprotektorid Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis peab mikroob tõstma ka rakusisest osmootset rõhku. Muidu ta lihtsalt kuivaks ära. Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained (enamasti orgaanilised), mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku Levinud osmoportektorid Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos Merevetikad mannitool, dimetüülsulfoniopropionaat, DMSP Soolajärvede tsüanobakterid glütsiinbetaiin Halofiised purpurbakterid glütsiinbetaiin, ektoiin, trehaloos
annaabi.ee 
