Neid leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. NAARIUM: 1. Leidub rohkelt päikese ja tähtede koostises. 2. Leidub maakoores, kõige levinum leelismetall. 3. Leidub merevees, soolastes järvedes ja allikate 4. Leidub mineraalide koostises 5. Põhiline kogus naatriumist paikneb veres, suhteliselt palju on veel süljes ja mõnedes seedenõredes. 6. Naatrium on rakuvälise ruumi peamine katioon, mis osaleb vere osmolaalsuse, vee ning happe-aluse tasakaalu regulatsioonis ning neuromuskulaarses erutusjuhtes. 7. Naatriumi kontsentratsiooni muutused veres peegeldavad eelkõige keha vee ja naatriumi suhet, mitte naatriumi puudust või liiga organismis. KAALIUM: 1. Leidub maa koores (umbes 2 protsenti) 2. Leidub mineraalide koostises 3. Leidub väheses koguses merevees 4. Kaalium on tähtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina kõikides elusrakkudes.
16) Magusaim süsivesik on glükoos: õige/vale 17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on seejuures inimorganismi energia põhivaru. 18) Hüpotooniline lahus: vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus. 19) Hüpertooniline lahus: vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus. 20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis 21) Levinuim mineraalaine organismis on: Kaltsium (fosfaat 99% - sisaldub luudes ja hammastes) 22) Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt lipaase- ensüüme, mis lagundavad lipiide
4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid Moodustavad energia depoosid Osalevad vere hüübimissüsteemis SOOL Koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soovitatav kogus ööpäevas on 5g. Liigne keedusoola tarbimine võib põhjustada: vererõhu tõus osteoporoosi teke tursete teke väsimuse teke jne. VALGUD (proteiin)
joodaks spordijooke, mis sisaldavad suuremal hulgal vitamiine ja mineraale. 5.3 Spordijoogid Spordijoogid on otseselt välja töötatud taastamaks treeningu ajal vähenenud vedeliku, mineraalainete, vitamiinide ja süsivesikute hulka. Spordijookide üheks oluliseks koostisosaks on naatrium. See kiirendab glükoosi ja vee omastamist organismi poolt. Spordijookide tavaline süsivesikusisaldus on 6-8% see tähendab, et 1 l joogist saad sa 60- 80 g süsivesikuid. Spordijooke liigitatakse osmolaalsuse järgi (kas on vereplasmast madalam või mitte). Isotooniliste jookide osmolaalsus on võrdne vereplasmaga, seetõttu imenduvad need kiirest. Veelgi parema imendumisega on hüpotoonilised spordijoogid, mis on vereplasmast madalamad ja seetõttu on veelgi kiirema imendumisega. Kuid hüpotoonilised spordijoogid on väga kallid, seetõttu kasutatakse neid väga vähesele määral. 5.4 Oma spordijook Väga heaks lahenduseks on iseendale valmistada nö. spordijook, mis ei ole nii raha nõudev
aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: · maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), · sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos) · K+ kaotamine ELEKTROLÜÜDID Organismi põhilised elektrolüüdid: Katioonid: Na K Ca Mn (+) Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid (-) Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: tagavad kehavedelike osmolaalsuse moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale on ainevahetuse katalüsaatoriteks määravad kehavedelike pH stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) osalevad vere hüübimissüsteemis DEHÜDRATATSIOON ISOTONILINE HÜPOTOONILINE HÜPERTOONILINE Organism kaotab isotoonilist Raku välisruumi Raku välisruumi osmolaarsus vedelikku
mis transpordib Na rakust välja ja K ekstratsellularsest ruumist rakku. Tänu rakusisese ja rakuvälise keskkonna erinevale ioonide kontsentratsioonile on raku välis- ja sisepinnal erinev laeng, mis põhjustabki elektrilise potentsiaali tekke rakumembraanil. Elektrilise potentsiaali teke on aga paljude raku funktsioonide aluseks. Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga
veele. Kui ADH pole, siis lahjendatud uriin moodustatakse ja üleliigne vesi väljutatakse. Dehüdratatsiooni, hüpotensiooni ja mahu vähenemisel, ADH eritatakse hüpofüüsist. Kui plasma osmolaalsus tõuseb 3-lt 5 mOsm/kg H 2O (dehüdratatsiooni või soolade üleküllus, vähenenud vererõhk (põhjustatud süsteemsest vasodilatatsioonist, südamepuudulikkus või isoosmootne mahu vähenemine oksendamise, kõhulahtisuse või verejooksu tõttu). Nendel asjaoludel, loom vajab plasma osmolaalsuse vähendamist normaalseks või taastada vedeliku maht või vererõhk. ADH reguleerib kogumisjuha vee läbilaskvust – reguleerib akvaporiinide (veekanalite proteiin) asukohta. Kui ADH puudub, siis akvaporiin on tsütoplasma vesiikulis principal rakkudes ja IMCD-s. ADH sekretsioon stim. akvaporiini lisamist apikaalsesse plasmamembraani ja vesi liigub neist vabalt läbi. Krooniline ADH stimuleerimine – üleüldiselt suureneb akvaporiinide hulk kogumisjuhas –
toodud liigse naatriumi rakust. Kaalium on rakulise lokalisatsiooniga liigne rakust väljuv kaalium viiakse raku tagasi Na-pumba abil. Naatriumi ja kaaliumine funktsionaalses koostöös täidetavad ülesanded on: a) Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahekl on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks, b) vere osmolaalsuse regulatsioon, c) hape-alustsakaalu hoidmine, d) normaalne veevahetus, e) membraanitranspordi tagamine, f) mitmete ensüümide aktivatsioon. Magneesium rakus 10 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Rohkesti luudes ja lihastes. Ta on kofaktoriks rohkem kui 300 ensüümis. Tagab ribosoomide ja mitokondrite tervislikkuse ja osaleb nukleiinhapete ning valkude sünteesil. Teda vajab rakuenergeetika, ta stabiliseerib biomembraane. Magneesiumit vajab närvitalitlus
annaabi.ee 
