roosiväetisi. Substral® nimetuse all on müügil kolm erinevat spetsiaalset roosiväetist. Merilen Mentaal ja Katrin Ruitlane-Rütli soovitavad kasutada Substral® roosiväetisi. (http://www.garden.ee/?m1=4&m2=15). Vastavalt valitud väetisele on nende poolt antud väetamise soovitused võetud kokku allolevas tabelis 1. Substral® Substral® Miracle Kuu Substral® Osmocote® Grow® APRILL X X - Kuival ilmastikuperioodil lahustada väetist vees ja MAI X X kasta mulda
Ajatusperioodi läbinud sibulad võib istutada avamaale. Pottides kasvatamine: Kasutame lühikesekasvulisi kompaktseid liilia sorte, mille kõrgus on 30-40 cm. Poti suurus sõltub sibulate arvust, mida tahetakse ajatada – 1 sibul 10-12 cm, 2 sibulat13-17cm ja 3 sibulat19 cm läbimõõduga potis. Potis kasvatamisel kasutatakse freesturvast, millele on lisatud 30% liiva või perliiti. Väga hea tulemuse saame väetise Osmocote 14-14-14 kasutamisel 1-1,5 kg/m³ kohta. Lühema varrega liiliad võime saada, kui hoiame öösiti veidi kõrgemat temperatuuri kui päeval. Lõikeõite koristamine ja säilitamine: Vartel 10 ja enama nupuga peab olema värvunud 3, 5-10 nupuga 2 ja kuni 5 nupuga vähemalt 1 õienupp Õied lõigatakse, jättes sibula mulda Varre alumine osa puhastatakse 10-15 cm ulatuses lehtedest
substraati ning lillepeenrasse segamiseks. Toitained vabanevad kasvusubstraati 7...12 nädala möödudes väetamisest. Seejärel võib täiendavalt väetada kastmisväetamise teel. - membraan-tüüpi kontrollitud lahustuvusega granuleeritud täisväetised, kus väetisegraanulid on kaetud orgaanilise vaigukihiga, mis reguleerib taimetoitainete lahustumist. Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest
11 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Väetiste klassifikatsioon 1. Koostise alusel a) orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste paranemise kaudu või rikastavad mulda lämmastikühenditega
ja kaaliumi madal sisaldus. Püüd tõsta ühekorraga nende pinnaste toitainesisaldus soovituslikule tasemele ei ole eesmärgipärane. Sellistele kasvupinnastele kasvama pandud nõudlike taimede toitumistingimused tagatakse regulaarse pealtväetamise teel kasvuperioodil, mil lisaks lämmastikule antakse ka katioonväetisi (kaalium, magneesium, kaltsium jt katioonid); kasutada võib ka pika mõjuajaga osmocote-tüüpi väetisi. Asenduvad anioonid ja anioonivahetus Anioonide asendusneeldumine toimub samal põhimõttel nagu katioonide puhulgi. Erinevuseks on, et kui katioonid neelduvad negatiivse laenguga kolloididele ehk atsidoididele, võivad anioonid neelduda üksnes positiivselt laetud kolloididele ehk basoididele. Kuna positiivselt laetud kolloide leidub peamiselt vaid happelistes tingimustes, esineb anioonide neeldumist neutraalsetes või mõõdukalt aluselistes pinnastes küllalt vähe
ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt. Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt. Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt. Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt. Makroväetised. Need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori
annaabi.ee 
