Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"oskuslikumate" - 5 õppematerjali

Nimetu
2
rtf

Nimetu

ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie jala(1,5m) kõrgusele. seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villasied pealisrüüsid,

Varia → Kategoriseerimata
7 allalaadimist
Viikingite kombed ja teod
7
docx

Viikingite kombed ja teod

keskpaigas ja ka siis arvatavasti tänu üha lähemale tutvusele ristiusu mälestusmärkidega Euroopa teistes osades. Vähe on leitud ka keraamikat. Ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alla olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. Nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1.5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
Multikultuursus
19
docx

Multikultuursus

mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu. Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal. Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis näeb poliitilise süsteemi arhitektuur ette just kõige targemate ning objektiivselt vajalikumate juhtide esilekerkimist. Kuna aga massiühiskonnas ei ole võimalik kõiki tunda ja võrdselt hästi hinnata, siis on loodud parteide süsteem. Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib välja käitumises ja mõtlemises ebasobivad inimesed. Viimane mõte nõuab kommentaari

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Viikingid kui kultuurikandjad
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasest perioodist. Vähe on leitud ka keraamikat. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr. Nende meistriteoseks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1,5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajal lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati mitmeid erineva otstarbega esemeid riietest hobuserakmete ja laevadeni.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu. Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal. Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis näeb poliitilise süsteemi arhitektuur ette just kõige targemate ning objektiivselt vajalikumate juhtide esilekerkimist. Kuna aga massiühiskonnas ei ole võimalik kõiki tunda ja võrdselt hästi hinnata, siis on loodud parteide süsteem. Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib välja käitumises ja mõtlemises ebasobivad inimesed. Viimane mõte nõuab kommentaari

Majandus → Akadeemiline kirjutamine
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun