..) Oskuskeelekorraldus osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha). Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlikum tegevus. Terminoloogiline purism oskuskeel on üksnes tööriist. Usutakse ka, et oskuskeel on vaid üks kirjakeel, ei saa üldkeelest erineda kuidagi. Mis ja milline on mõiste? · Teadmusüksus · Mõisteväli temaatiliselt seotud mõistete struktureerimata hulk · Mõistesüsteem struktureeritud mõistete hulk · Ainikmõiste üks objekt; üldmõiste mitu objekti
Sõnaliigid jagunevad üldjuhul alaliikideks. Sõnaliigid võivad olla erikeeltes erinevad, kuna paljud sõnaliigid ei moodusta erinevates keeltes eraldiseisvat sõnaliiki. 42. Üldsõnavara ja oskussõnavara. Kinnistunud sõnad - tekstisõnad on grammatiliste reeglite vahendusel esindatud leksikonis lekseemina, millel on oma leksikaalne kirjeldus. Leksikaliseerunud sõnade hulgas eristatakse kolme rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad. Sõnad võivad oskuskeelest üldkeelde liikuda. Juhuslikult moodustunud sõnad on uued, varem kasutamata liitsõnad, mis järgivad sõnade liitmise põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43
sest tegemist on pea iga eestlase suulise keele sõnavarasse kuuluvate argisõnadega. Jüri Muttika kasutab ka inglise päritolu slängisõnavara. Ta kasutas elektroonikateemalises intervjuus slängisõnu äpp ja tablett eri käändeis. Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke, kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima. Samas pole selle puhul tegu väga erilise keelejoonega, vaid pigem tekib kiirustades ja mugavusest öelda infot kiiresti vestluspartnerile.
just keele mõistmise subjektiivsust ehk vaidlemise mõttetust. Kui oleks olemas teksti mingis mõttes objektiivne tähendus, siis poleks ju selle teemal vaielda tarvis, vaid võiks tähenduse välja selgitada ja jutul lõpp. Tegelikult tuleb eriarvamusi siiski ette, ka üsna kõrgete panustega aladel nagu näiteks kohtuvaidlustes. Advokaatide töö ju tekstide (oma kliendile soodsal viisil) tõlgendamises seisnebki. Konkreetselt võivad oskuskeelest rääkides vaidlusi põhjustada terminivalik ja tekstide tõlgendamine. Uusi termineid läheb ikka vaja ja nende üle vaieldakse terminikomisjonides, tõlkija ja toimetaja vahel, autori ja retsensendi vahel, mõnikord ka lihtsalt kõneleja ja kuulaja vahel. Fikseeritud koodi pooldavad vaidlejad sooviksid arusaadavalt vaadata autoriteetsest koodiraamatust järele, missugune koodielement 26 Eeldused
allkeel on seotud mingi kitsama valdkonnaga, seepärast on oskussõnade tähendus tihti arusaadav üksnes selle eriala esindajaile. Nende peamine erinevus on keelekasutuse täpsusastmes. Oskuskeeles taotletakse väljenduse maksimaalset täpsust, terminite vastavust mõistetele ja nähtustele, mille tähistamiseks neid kasutatakse. Siiski pole oskus- ja üldkeele sõnavara selgepiiriliselt eraldatav. Uute erialamõistete tähistamiseks terminitega kasutab oskuskeel mõnikord üldkeele sõnavara. Oskuskeelest kandub omakorda osa uusi termineid üldkeelde. Õiguskeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid õiguskeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õiguskeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises.
annaabi.ee 
