läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised piknikud Hiiemäel, traktorisõidud Tikal, klassiõhtud Puhnil ja pannkoogi küpsetamised koolis .Kui öelda :pisike puudel Loki ja kas suhkur oli hea või halb –teate Teie täpselt millest on jutt . Veel meenuvad mulle spordivõistlused , erinevad olümpiaadid , etluskonkursid, maavanema vastuvõtud, ekskursioonid – Tallinn, Pärnu
Õnne võib tähendada või tunda mitmet moodi, aga enamasti tuntakse õnne üsnagi sarnastel asjaoludel. Ühe jaoks võib tähendada midagi nii õnne toov, et niiöelda tõustakse oma õnne tippu. Teine ei pruugi tunda mingit õnne asjast, mis ühele üli suurt õnne valmistab. Õnn on sisemine kuid väga läbipäistev tunne, mis on rahustava ja hea olemise looja. Õnne tunneme enamasti, kui elus läheb hästi ja ollakse korda saatnud midagi, isegi paremini, kui me arvata oskasime. Õnne saab ise endale luua ning ka teistele ise pakkuda. Öeldakse, et õnne osta pole võimalik. Olemas on inimesi, kes on ostnud õnne rahas, kui ka muudel viisidel. Ostetud õnn ei ole kindlasti sama väärne, tõese rõõmu tundega ning see ei kesta üldjuhul kaua ning ei jää meelde, kui siira mälestusena. Viise õnnelik olla on palju. Õnne tunneme ka esemete ja muude materjaalsete asjade üle, see on iseenesest täitsa õige, sest
Endasse vaatamine ja spekulatsioonid kvintessentsi üle ei tohiks olla võõrad mitte kellelegi meist. Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide. Koolis käies tuleb ikka ette veidi komplitseeritumaid perioode, kus õpimotivatsioon hajub ning tulemused halvenevad. Lihtne on süüd näha kõrvaltegureis, nt. ebameeldiv keskkond, halb ilm, ebakompetentsed õpetajad. Selline vaatevinkel aitab end raskes olukorras ehk paremini tunda, kuid kui tegu on isiklike kohustustega nagu toodud näites, tuleks otsida tekkinud olukorra põhjuseid eelkõige endast
Lydia järel läksime fuajee trepist ülesse Valgesse saali. Valges saalis näitas giid meile skulptuuri “Koit ja Hämarik” ning rääkis, et Valge saal oli olnud algselt teatri restoran. Giidi juhatusel liikusime läbi paljude korruste, koridoride ja ruumide. Lydia rääkis meile käigupealt teatri asutamisest ja selle ajaloost ning saime temaga vestelda ja temalt erinevaid küsimusi küsida. Lydia ütles, et me käitusime väga hästi ning et oleme tublid, kuna oskasime paljudele tema küsimustele vastata. Käisime suures ooperisaalis, kus saime lava ees olla, sealt oli suurepärane vaade kogu lavale, saalile ja orkestri osale. Saali lakke on maalitud äärmiselt suur kunstiteos, mis kujutab erinevatel elualadel töötavaid inimesi. Käisime ka lava taga ning nägime kus hoitakse suuri dekoratsioone. Lavale me minna kahjuks ei tohtinud. Käisime ka kingsepa ruumis, kus valmivad kõik vajaminevad jalanõud, nägime kus tehakse parukaid, vuntse ja habemeid
kasutada kas kas spetsiaalset esmaabitekki või katta ta mõne enda riideesemega. Paljud inmesed on läbinud esmaabikoolituse autokoolis ja mingil määral kah sõjaväes. Kuna see õppeprogrammis sees, eeldakse, et inimesele jääb õpitu meelde, kuid tegelikult ununeb see tal üsna kiiresti ning ohuolukoras ei pruugi ta osata vajalikku esmaaabi anda. Tegelikult võiks me esmabi vajalikusse oskust rohkem tähtsusdada ning omale meelde tuletada esmaabi põhi tõdesid ning läbi mõelda, kas oskasime ohuolukorras esmaaabi anda. Kuna me ju kunagi ei tea, millal võib meie oma lähedane inimene sellisesse olukorda sattuda ning abi vajada. Elementaarseid esmaabi võtteid võiks igaüks osata, haavu kinni siduda, kannatanu ohtlikust olukorrast eemale toimetada, kontrollida pulssi või hingamist. Võiks osata ka elustamis võtteid. Näiteks kannatanu asetamist külili asendisse ning vabastada hingamisteed, avada suu või eemaldada suust hingamist taksistav ese
Väike prints Antoine de Saint-Exupery Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere. Oma esimese raamatu - "Lõunapost" - avaldas ta 1929. aastal. Sellele järgnenud olulisemad teosed on "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939) ja "Lend Arrasse" (1942). Nagu pealkirjadestki aimata võib, on need raamatud inspireeritud Saint-Exupery kirest lennunduse vastu. Vaieldamatult on tema kuulsaimaks teoseks on aga muinasjutt...
Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere. Oma esimese raamatu - "Lõunapost" - avaldas ta 1929. aastal. Sellele järgnenud olulisemad teosed on "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939) ja "Lend Arrasse" (1942). Nagu pealkirjadestki aimata võib, on need raamatud inspireeritud Saint-Exupery kirest lennunduse vastu. Vaieldamatult on tema kuulsaimaks teoseks on aga muinasjutt "Väike prints" (1943), mis põhineb kirjaniku endaga juhtunud lennuõnnetusel Sahara kõrbes. Saint-Exup...
vaenlastele kõige lähemal. Järgmine paar võis olla mingi 3/4 km eemal, vähemalt silmaga ei püüdnud me neid. Häda korral oleks meil nendeni jõudmiseks tükk aega kulunud. Käsk anti postil edasi tagasi liikusa, sellele vaatamat olime üpris rahulikud. Paari tunni möödudes kuulsime 1-1,5 km lõuna pool laskmist. Mõne hetke möödudes tulid meie juurde sakslased ja pidasid aru, tahtsid meie käest teada millisest metsatukast lasud täpsemalt kuuldusid. Oskasime vaid käega viibata lõuna poole otse edasi. Mäletan hästi saksa ohvitseri, kes karabiiner üle õla, piip hambus, vaid käeviipega jagas meestele käske, sõnagi lausumata. Imetlesime saksa disipliini, kes vähemalegi käeviipele reageerisid. Juba nad olidki pimedusse kadunud, lõuna poolses metsatukas hakkas kostma ka kahuri müra. Varsti olid sakslsed tagasi enesekindla hoiakuga ning kahurimüra vaibumas. Meie saime aru, et vaenlane on siiski lähedal. Enam ei olnud nii rahulikud kui
Jutu autorid on 6A klassi õpilased Violetta ja Loretta Pohlasal KOKKUVÕTE Lootsime, et kuna teeme töö kolmekesi, siis on ülesandeid lihtsam täita ja omavahel jagada, aga ühele meelele jõudmine võttis siiski rohkem aega. 13 Pika peale saime kõigega valmis, kokkuvõttes jäime oma tehtud tööga rahule. Kõik meie üritusega püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppisime omavahelist koostööd ja oskasime seda õpetada ka noorematele. Rühmatöö tulemusena paranesid kahe klassi vahelised suhted ning arenes ühine mõtlemine. Õpiti arvestama üksteisega, kuulama arvamusi ja vajadusel üksteist aitama. Oleme kindlad, et peale üritust suurenes õpilaste huvi ajaloo vastu, sest nad mõtlesid aktiivselt kaasa ja olid väga töökad, tundsid rõõmu oma teadmistest. Üritus õpetas meile ka aja planeerimist, sest ajalooõhtu läbi viimiseks oli etteantud aeg.
(Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas on ligikaudu 10000 50000 geeni ning kui viia organismi veel üks geen erineb selle GMO genoom eellase omast kõigest 0,00002% võrra. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geenitehnoloogia väljendab nii meie lootusi ja unistusi ning see võimaldab meie elukvaliteedi paranemist ning mõned, kuid mitte kõik GM-tooted võimaldavad isegi rohkemat, kui meie veel mõni aeg tagasi unistada oskasime. Geenitehnoloogia meetmed kujutavad endast nii nimetatud ,,unistuste tööriistu", mis annavad meile võimaluse kujundada meid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu meie ise tahame. Teiselt poolt aga tõstatab see uus geneetikaharu rohkem probleeme, kui mõni muu teadusharu. ( Rifkin, 2000.) 3 1. KULTUURIDE GENEETILINE MUUNDAMINE Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkus on
annaabi.ee 
