......................................... 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4 2. UURING – KOLMANDA KLASSI LASTE ÕPPIMISOOVID ERINEVATE KEELTE OSKAMISEKS LISAKS JUBA KOOLIS ÕPITAVATELE KEELTELE ................... 5 3. KOKKUVÕTE ………………………………........................................................ 5 KEEL- INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND Keel on inimese kasutatav arutluse vahend, mis koosneb häälitsustest, sõnadest ja žestidest inimese mõtete ja tähenduste edasiandmiseks. Nüüdismaailm ja keeled Planeedil Maa elab praegu ligikaudu 7 miljardit inimest, kes räägivad kokku umbes 6000 kuni 7000 erinevat keelt
Vaimsust saavutatakse pühendudes. · Kaup. Haridust saab osta, müüa, vahetada, tarbida, maksujõuetu jääb haridusest ilma. · Hirm. Hirmu põhjuseks on tavaliselt vaimne ebaküpsus ehk mõistmise alt väljunud tegelikkus. · Institutsioonid. Õpilased tajuvad haridusasutusi sunniasutustena. Ühiskond ise sallib seda ja peab loomulikuks. Kool meenutab rohkem tehast. · Unustus. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis vaimsuseta õnnestuda ei taha. On unustatud , kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Õppimine peab kandma õppija jaoks mõtet, siis sünnivad ka rõõm ning huvi. Haridus ja kasvatus nende parimal viisil vajaksid tasakaalutust. Kogemus ja õppimine See, milliseks õppimist mõistetakse, väljendub end, millisele kahest järgmisest rakenduspunktist langeb suurem osakaal:
lõpetab päeva, lubab koolivaheajale. Kool meenutab täna rohkem tehast kui tehased ise. Haridust ratsionaliseeritakse, sekulariseeritakse, instrumentaliseeritakse, standardiseeritakse, kanaliseeritakse, evalueeritakse. · Unustus Unustatakse tihti seda, mis on liiga ligi, ta varjub meie vaateväljalt ja peagi pole teda vaataja silmade jaoks olemas. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis aga vaimsuseta hästi õnnestuda ei taha. Hariduse paradoks on laiem: näiliselt on täna haridust ehk rohkemgi kui kunagi varem: õpitakse eluaeg, tekste ja teadmist leiab kõikjal ja palju. Kvantitatiivse laienemise kõrval toimib tegelikult hariduse tähenduslik ahenemine. Haridus on taandumas infoks ja tehnoloogiateks. Taas on varjumas vaateväljalt kasvatus, koolist on lahkumas pedagoogika ja ühiskond naerab ta üle, sest kasvatuse ja tema poolt seatud piirangutega hirmutati ju
Liivi Aarma kokkuvõtete järgi olid neist kolmandik sakslased, kolmandik baltisakslased, kuuendik rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid eestlasi oli vähe, ja enamus olid need Tallinna linna stipendiaadid. 408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141) Kui mõelda kirikule kultuuriajaloolise tegurina, siis erineb Rootsi suurvõimu aeg järsult eelmistest perioodidest. Keskaegne katoliku kirik ei saavutanud kultuuri- ja hariduslooliselt kunagi võrreldavat positsiooni luteri kirikuga. Keskne tähendus oli luteri kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada
" (Honoré de Balzac) Selleks, et oma elus midagi korda saata, on vaja midagi erilist, mis isikut teistest inimestest eristaks. Inimmassi hulgast on keeruline esile kerkida ja millegi originaalsega silma paista. Kuid kas edukuse võtme leidmine peitub küündimatus kauguses või peitub lahendus hoopis meis eneses? Anne on tegevus või olek, mida oskame hästi või milles oskame hästi olla. Ometigi ei kerki oskused eikusagilt. Targad ja elukogenud inimesed ütlevad, et millegi hästi oskamiseks moodustab ande olemasolu kaduvväikese osa võrreldes tehtud tööga - õppimisega. Sellepärast on oluline, et inimene juba varases nooruses leiaks endale sobiva ning meeldiva tegevuse, mida endas arendada ning mille abil laia maailma pürgida. Kuidas kasvatada eneses initsiatiivi ning mis viisil end teiste hulgas maksma panna? Õppimise ning enesearendamisega on tarvilik alustadagi noorena, sest siis on võimalik paremini omandada oskusi, kuidas elus toime tulla
annaabi.ee 
