teiste alandamise ja mahategemise arvelt. Võiks isegi öelda, et nad teatud mõttes juskui müüvad teiste, peamiselt kuulsuste elusid. Pahatihti jõuab kasum nendeni läbi mõne teise inimese vaimse kannatuse. Usun, et pole väärt teiste või enda printsiipide peal tallata, hoides stoiliselt silmapiiril vaid üht eesmärki. Kui teistega arvestada ning endast lugu pidada, võib küll teekond raskemaks kujuneda, kuid vaid läbi konaruste oskabki inimene õppida. Seetõttu tuleks püüelda mis tahes tulemuse suunas moraalselt õigete vahendite abil.
Seda, et laulev näitleja Jan olnuks pisikesest saati hiigelkõva laulumees, ei saa tõese ajaloo huvides kuidagi väita. Lasteaiapoisina ei teinud ta ühtegi sooloesinemist, samuti mitte algklassides. Ilmselgelt olid kasvatajad-õpetajad sünkja pimedusega löödud. Jan ei laulnud lihtsalt. Kes oleks saanud tähele panna, et ta laulda oskab. Kui aga Nõmmelt Keilasse kolisime, siis pandi Jan millegipärast muusikakallakuga klassi. Siis selgus, et oskabki. Nii mandus ta kibekiiresti kooli lastekoori baritoniks, tuiskas mööda laulupidusid ning sel alal tuli ka tema elu esimene tähetund. Esimene suur läbisaamine oli muusikaeksam, mis toimus koolis esimese poolaasta lõpus. Laulis Händelit «Hõisake, lapsed...». Öeldi, et väga puhas esitus. Mõistagi sai ta siis ümmarguse viie. Ja hirmsa tahtmise muusikaga tegelda. Trääsateismelisena ehk siis 15aastasena õppis Rollingute ja J.K.M.E. fänn Jan ära
tuletatud ideede-teadmisest. Tänapäeva filosoofias on siiski valdav arusaam, mis eitab sellise asja võimalikkust. On levinud seisukoht, et asjades endis ei ole seesmisi väärtusi, kõik väärtused on üksnes subjektiivsete väärtushinnangute alusel konstitueeritud väärtused. Platoni käsitluse kohaselt seevastu omavad olemused/ideed ise, st igasugustest hinnangutest sõltumatult, väärtust. Nende teadmine annab teadjale justkui ette universaalseid väärtushinnanguid. Seepärast oskabki intellektuaalne eliit valitsejana paremini kui valitsetavad ise seada nende jaoks eesmärke ja prioriteete. Ning tõepoolest, kui see paika peaks, siis oleks ka väga raske tagasi lükata Platoni teesi, mille kohaselt võimu riigis peaksid teostama eranditul üksnes eelpool kirjeldatud intellektuaalse eliidi esindajad ning kõiki, kellel vastavad intellektuaalsed eeldused puuduvad, ollakse õigustatud võimu teostamisest eemal hoidma. Muidugi on see
TCP edastutuskiirus on funktsioon, mis sõltub võrgu koormusest. Kui koormus on liiga suur, siis edastuskiirus viiakse madalamale ja vastupidi. Et see niimoodi saaks toimida on vajalikud kolm elementi: 1)TCP saatja poolel peab oskama reguleerida edastuskiirust TCP puhul on nii saatja kui vastuvõtja poolel koormuse aken (congestion window), millest ACK'imata andmete hulk ei tohi suurem olla. See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK'imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. 2)TCP saatja poolel peab saama infot selle kohta, milline on koormus võrgus infot saab selle kohta siis kui paketti retransmission taimer saab otsa või kui lihtsalt tulevad dubleeritud ACK'id, mis viitavad sellele, et viimati kätte saadud pakett saaja poolel ei ole see, mis saatja välja viimasena välja saatis. 3)TCP peab kasutama võimalikult head algoritmi, mis reguleerib edastuskiirust algoritm koosneb kolmest tähtsast komponendist:
TCP edastutuskiirus on funktsioon, mis sõltub võrgu koormusest. Kui koormus on liiga suur, siis edastuskiirus viiakse madalamale ja vastupidi. Et see niimoodi saaks toimida on vajalikud kolm elementi: 1)TCP saatja poolel peab oskama reguleerida edastuskiirust TCP puhul on nii saatja kui vastuvõtja poolel koormuse aken (congestion window), millest ACK'imata andmete hulk ei tohi suurem olla. See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK'imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. 2)TCP saatja poolel peab saama infot selle kohta, milline on koormus võrgus infot saab selle kohta siis kui paketti retransmission taimer saab otsa või kui lihtsalt tulevad dubleeritud ACK'id, mis viitavad sellele, et viimati kätte saadud pakett saaja poolel ei ole see, mis saatja välja viimasena välja saatis. 3)TCP peab kasutama võimalikult head algoritmi, mis reguleerib edastuskiirust algoritm koosneb kolmest tähtsast komponendist:
Kui koormus on liiga suur, siis edastuskiirus viiakse madalamale ja vastupidi. Et see niimoodi saaks toimida on vajalikud kolm elementi: 1) TCP saatja poolel peab oskama reguleerida edastuskiirust – TCP puhul on nii saatja kui vastuvõtja poolel koormuse aken (congestion window), millest ACK’imata andmete hulk ei tohi suurem olla. See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK’imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. Koormuse akna pikkus = min(vastuvõtja aken OR koormuse aken), valitakse see kumb on väiksem. 2) TCP saatja poolel peab saama infot selle kohta, milline on koormus võrgus – infot saab selle kohta siis kui paketti retransmission taimer saab otsa või kui lihtsalt tulevad dubleeritud ACK’id, mis viitavad
annaabi.ee 
