Taime vahekaugus 30- lihakas koguvili lumevaesel talvel võib väetatud Kui tekib koorik, tuleb talveks kasvada 50cm Osaviljadeks on taime hävitada) see lõhkuda Seemnest ei paljundata pähklikesed (igas selles Vajavad põua ajal kobestamise teel
Aastal Ukrainas. Tema viljad on punased kuni tumepunased , keskvalmivad, keskmise suurusega (keskmine mass 2,8 g) , tömpkoonilised või munajad kuni ovaalsed, tugevalt liitunud osaviljadega, viljapõhjale kinnitunud keskmise tugevusega. Viljaliha väga maitsev ja mahlane, sisaldab 1,6% happeid, 3,4% suhkruid ja 0,021% C-vitamiini. Valmivad alates juuli 2. dekaadist. Hea laua- ja töötlemismari, sobib ka sügavkülmutamiseks. Viljad taluvad hästi transporti ega lagune osaviljadeks. Varred on kõrged, veidi väljapoole kaarduvate latvadega. Asendusvõrse võnklik, läikiva roosa koorega. Ogad väikesed, violetsed, võrse ülemises osas puuduvad. Lehed nõrgalt renjad. Asendusoks võnklik, suurte leherootsu jäänustega. Koor läikiv, punakaspruun. Pungad ümarkoonilised, oksa lähedale hoiduvad. FENOLOOGIA JA OHTLIKUD KAHJUSTAJAD Vaarikas on väga vastuvõtlik haigustele. Kui taimedele ei ole loodud neile omaseid
hüpogüünsed (sigimik ülemine), tsümoossetes (ebasarikjates) õisikutes Õiekate viietine või neljatine Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10 või mõnikord 15; kui 10, siis välimine ring kroonlehtedega vahelduvalt; Viljalehti 5 Sigimik sünkarpne (liitviljalehine) ühe emakakaelaga Vili skisokarpne (laguvili: jaguneb valmides nokaga osaviljadeks, järele jääb õiepõhjast moodustunud keskmine sammas) Erodium cicutarium - kurekael Geranium robertianum haisev kurereha Pelargoonid - Pelargonium Selts Myrtales mürdilaadsed 2 suurt sugukonda: (Mõlemas on üle 4000 liigi) sug. mürdilised (Myrtaceae) o Iseloomulik on eeterlikke õlide esinemine Syzygium aromaticum nelgipuu Myrciaria cauliflora brasiilia jabotipuu
kolm seltsi Pärisrosiidid II on moodustunud molekulaartunnuste alusel, morfoloogfiliselt raske iseloomustada ) SELTSID: Selts kurerehalaadsed - Geraniales Sugukond kurerehalised - Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000- 5000 liiki ja mõned väiksemad – kukesabalised ja pajulillelised Enamasti puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega Puidu ehitus isemoodi – floeem on seespool ja ksüleem väljaspool (seda esineb veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel)
paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000-5000 liiki ja mõned väiksemad – k ukesabalised ja pajulillelised Enamasti puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega Puidu ehitus isemoodi – floeem on seespool ja ksüleem väljaspool (seda esineb veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel)
40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari. Vili koosneb paljudest kokkuliitunud luuviljadest. Sisaldab kuni 9% suhkruid ja 1...2% happeid. Mineraalainete, eriti raua poolest on rikkamad metsvaarikad. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Ei tohi olla lagunenud osaviljadeks. Teised marjad on veel pohlad (sisaldavad bensoehapet ja omavad võimet järelvalmida), mustikad (spetsiifilise aroomiga, suure parkaine sisaldusega), sinikad (ehk joovikad, roheka viljalihaga, toniseeriva toimega, palju ei tohi korraga süüa), aroonia (jaguneb mustaks ja punaseks, esimese viljad on söödavad, sisaldab rohkesti parkaineid ja P-vitamiini), kibuvitsamarjad (erakordselt palju C-vitamiini 2000... 3000 mg 100 g kohta), kuslapuu marjad (tegelikult põõsas, marjad on piklikud,
annaabi.ee 
