) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja kestvuse tagamise põhimtted ja nõuded. Normid Projekteerimise alused 6 põhinevad piirseisundite meetodil ja osavarutegurite süsteemil. Samas see ei välista teiste meetodite kasutamist. (2) Uute konstruktsioonide projekteerimisel tuleb EPN 1 käesolevat osa kasutada koos EPN 1 muude osade ja teiste projekteerimisnormidega (EPN 2...7). Eeldatavad kasutajad (1) Seoses ülaltoodud tehniliste eesmärkidega on EPN-ENV 1 osa 1 ette nähtud kasutamiseks: · EPN-de ülejäänud osade koostajatele; · ehitiste tellijatele, ehitusettevõtjatele ja projekteerijatele; · ametiisikutele,
..................................................................................................... 13 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused .................................................................. 13 2.4 Materjalide omadused .................................................................................................... 14 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid ............................................................................................ 14 2.6 Osavarutegurite meetod.................................................................................................. 14 2.6.1 Üldiselt .................................................................................................................... 14 2.6.2 Piiranguid ja lihtsustusi ........................................................................................... 15 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) ..............................................................
fvd -- müüritise arvutusnihketugevus, fvk -- müüritise normnihketugevus, fvk0 -- müüritise normnihketugevus vertikaalkoormuse puudumisel, fx -- müüritise paindetugevus, fxd -- müüritise arvutuspaindetugevus, fxk -- müüritise normpaindetugevus, Materjalide omaduste arvutusväärtused Materjali või toote mingi omaduse arvutusväärtus leitakse valemiga Xd = Xk / M, kusM on materjali või toote omaduse osavarutegur, mis arvestab ebasoodsaid hälbeid normsuurustest. Osavarutegurite suurused antakse projekteerimisnormides EPN 26. Konstruktsiooni piirseisundid Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Kandepiirseisundi määravad konstruktsiooni purunemise või kandevõime kaotuse põhjustavad kahjustused. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni
20 meid enda ülekoormamisest. 1.7 tagatakse sisejõud, pinged jne.). Konstruktsioone ei ole konstruktsioonide Koormusjuhtum hõlmab lubatud üldiselt projekteerida piirseisunditel põhinev omavahel sobivaid haprale purunemisele, st töökindlus nn koormusvariante, võimalikul purunemisel ei osavarutegurite meetodi abil. deformatsioone, hälbeid ja tohi tekkida Osavarutegurite meetodiga ebatäpsusi, mida tuleb haprapurunemise tuleb tõestada, et kasutades arvestada konstruktsiooni situatsiooni. arvutusmudelites koormuste, kontrollimisel. Neid Kasutuspiirseisund ei ole materjalide koormusi, mis füüsilistel üldiselt ohtlik omaduste ja geomeetriliste põhjustel ei saa mõjuda
j "+" P"+"1.1Qk .1"+" 2.i Qk .i i >1 Üldjuhul rakendatakse taastuvate kasutuspiirseisundite puhul. · Tõenäoline koormuskombinatsioon G j 1 k. j "+" P"+" 2.i Qk .i i >1 Üldjuhul rakendatakse koormuse pikaajalise toime ja konstruktsiooni välimusega seonduvate kasutuspiirseisundite korral. Kõikides kasutuspiirseisundi kontrollavaldistes võetakse kõigi osavarutegurite väärtuseks 1,0. Koormuste väärtused Piirseisundi kontrollimisel lähtutakse koormuse normväärtusest. Koormuse F normväärtus Fk määratakse kas nimiväärtusena või kooskõlastatult tellijaga projektdokumentatsioonis. Arvutusväärtused saadakse normväärtuste korrutamisel osavaruteguri ja kombinatsiooniteguriga. Osavarutegur võtab arvesse koormuse võimalikku hälvet normväärtusest ebasoodsas suunas. Kombinatsioonitegur arvestab samaaegselt mõjuvate
- pinnase kandevõimet; - klimaatilisi tingimusi (külmumispiiri); - pinnase külmakerkelisust; - vee hüdrodünaamilisest survest või klimaatilistest teguritest põhjustatud vajumist ja pinnase tugevuse vähenemist; - pinnasevee taset ja probleeme, mis seotud kaevetöödega allpool pinnasevee taset; - läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid; - vooluvee uhtetoimet; - vundamendi tüüpi; - koormuste suurust. 19. OSAVARUTEGURITE SÜSTEEM VUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMISEL (VERTIKAALKOORMUSELE JA LIHKELE). Lihkele on 1,2 20. MILLEST SÕLTUB VUNDAMENDI KANDEVÕIME? LOETLEDA PARAMEETREID. R on pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaali suunas. R tuleb arvutada pinnase parameetrite arvutussuurustega, seejuures tuleb arvesse võtta koormuse ekstsentrilisuse ja horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju.
voolude nivoo jms) määratakse elektrivõrgu projektiga ning liini projekteerimine taandub põhiliselt konstruktsiooniliseks ja geotehniliseks projekteerimiseks, mille käigus toimub juhtmete ja piksekaitsetrosside mehaaniline arvutus, mas- tide ja vundamentide projekteerimine ning liini trassi määramine koos mastide paigutusega trassil. Konstruktsiooniline (mehaaniline) projekteerimine tugineb piirseisundi kont- septsioonile, mida rakendatakse koos osavarutegurite meetodiga. Tulenevalt töökindluse /reliability/ nõudest tuleb elektriõhuliin projekteerida ja ehitada nii, et ettenähtud tööea kestel täidaks ta määratletud tingimustel oma otstarvet piisava töökindluse ja ökonoomsusega. Tulenevalt turvalisuse /security/ nõudest tuleb vältida mingi komponendi vigastumise (kaskaadset) laienemist tõsiseks avariiks. Kui liin peaks kaotama töövõime materjali defektide, ettenägematute sündmuste (nt mingi
pingevahemiku kohta, mis vastab pingemuutusele 14. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas silindri laienemist, seega silindrit ümbritseva vaadeldava elementaarkihi sügavusel. Algpingeks kandepiirseisundi järgi ? Kandepiiseisundi pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri sigma 1 on looduslik, kõrgemal asuvate kihtide tekkimist välditakse osavarutegurite ja puhul on tegemist ainult radiaalse kaalust põhjustatud pinge. kombinatsiooniteguritega, millega korrutatakse deformatsiooniga. Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa
annaabi.ee 
