seonduvate kasutuspiirseisundite korral. Kõikides kasutuspiirseisundi kontrollavaldistes võetakse kõigi osavarutegurite väärtuseks 1,0. Koormuste väärtused Piirseisundi kontrollimisel lähtutakse koormuse normväärtusest. Koormuse F normväärtus Fk määratakse kas nimiväärtusena või kooskõlastatult tellijaga projektdokumentatsioonis. Arvutusväärtused saadakse normväärtuste korrutamisel osavaruteguri ja kombinatsiooniteguriga. Osavarutegur võtab arvesse koormuse võimalikku hälvet normväärtusest ebasoodsas suunas. Kombinatsioonitegur arvestab samaaegselt mõjuvate koormuste kõige ebasoodsamate väärtuste samaaegse mõjumise tõenäosust. Koormuse F arvutusväärtuse Fd üldkuju: Fd = f Fk , kus Fk on koormuse normväärtus; f on koormuse osavarutegur; on koormuse kombinatsioonitegur (on kas 1,0 või 0 ,1või2
Normkoormuseks pingutusisolaatorkomplekti elementidele, samuti tõirisolaatoritele, tõiradele ja konksudele on maksimaalne tõmbejõud juhtmes (leitakse juhtmete arvutusel). Kõik tarvikud, mis peaksid taluma inimese raskust, peavad taluma (täiendavat) kontsentreeritud normkoormust 1,5 kN. Vastavalt õhuliinide standardile EN 50341-1 peab kõikidele liini tarvikute tüüpi- dele standardis EN 61284 määratletud minimaalsele purustavale koormusele rakendatava osavaruteguri minimaalväärtuseks olema γM = 1,6, kuid projekti spetsifikatsioon võib sätestada osavaruteguri suurema väärtuse. Isolaatorkomplektidele sätestab EN 50341-1 osavaruteguri minimaalväärtu- seks γM = 2,0 EEE sätestab osavaruteguri (tugevusteguri) väärtuseks normaaltalitluses vä- hemalt 2,5 ja avariitalitluses vähemalt 1,7; konksudele ja tõiradele aga vasta- valt 2,0 ja 1,3. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 58
Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma- humassi ja elemendi mahu alusel. Kui elemendi maht on teatava täpsusega arvutatav, siis ma- terjalide mahumassid saadakse vastava materjali proovide andmete statistilise töötluse alusel. Lumekoormuste ja tuulekoormuse väärtused saadakse pikaajalise mõõtmise tulemuste sta- tistilise analüüsi alusel. On selge, et vastavad hälbed (osavarutegurid) on väga erinevad. Osavaruteguri suurus võetakse kas ühest suurem vai väiksem, sõltuvalt sellest kumb arvu- tuskoormus on konstruktsioonile ohtlikum. 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused Muutuvate koormuste puhul tuleb tihti arvestada nende ajas muutumist ja võimalikku koos esinemist nn kombinatsioone. Siin leiab oluliselt rakendamist tõenäosusteooria. Näiteks kui teie tehase sildkraana tõstab maksimaalset koormust, siis on vähe tõenäoline. et
koormuse soodsaid ja ebasoodsaid osi tuleks käsitleda erinevate koormustena. Sellist meetodit kasutatakse eriti sageli staatilise tasakaalu arvutustes. 9.4.4 Kombinatsioonitegurid (1) Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsiooni- tegurite väärtused on on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 4. Projekteerimise alused 31 Tabel 3 Koormuse osavarutegurite suurus kandepiirseisundis Koormuse liik Osavaruteguri Avutusolukord tähis Alaline ja Avarii ajutine Alaliskoormused konstrukt- sioonide omakaalust, pinnasest ja pinnaseveest: · asenditasakaalu kaotus (ei sõltu materjali tugevusest): - ebasoodne mõju G,sup 1,10 1,00 - soodne mõju G,inf 0,90 1,00 · kandevõime kaotus, mis sõltub materjali tugevusest: G,sup
G , j ⋅ Gk , j + γ Q ,1 ⋅ Qk ,1 + ∑γ i> 1 Q ,i ⋅ ψ 0 ,i ⋅ Qk ,i Materjali arvutuslik tugevus: k mod ⋅ Xk Xd = γM Xk – materjali tugevusomaduse normväärtus γM – materjali osavarutegur kmod – koormuse kestust ja kasutusklassi (niiskust) arvestav deformatsioonitegur Materjali osavaruteguri γM soovitatavad väärtused: Materjal γM Monoliitpuit, MDF, puitlaast- ja kiudplaadid 1,3 Lamell-liimpuit 1,25 Spoonliimpuit, vineer, orienteeritud laastuga plaat (OSB) 1,2 Teraselemendid 1,1
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 70 Jooniselt 3.1 saame, et käsitletava posti betooni lõplik roometegur ( ,t0) = 2,0. Olgu kogu postile mõjuv koormus alaline koormus, st. kasutuspiirseisundi tõenäolises koor- muskombinatsioonis mõjuva arvutusliku paindemomendi M0Eqp ja kandepiirseisundi koormus- kombinatsioonis mõjuva arvutusliku paindemomendi M0Ed suhe on võrdne alalise koormuse 1 1 osavaruteguri pöördväärtusega 0,833 . " G 1,2 Tegelik roometegur avaldisest (4.15): ef = ( ,t0)M0Eqp/ M0Ed = 2,0 /1,2 = 1,67. Roome mõju arvesse võttev tegur avaldisest (4.14): K =1+ ef = 1 + 0,087 1,67 = 1,15 1. Posti telje kõverus kriitilises lõikes (posti alumises otsas) avaldisest (4.11): 1 yd 340 1 5 m 1. r0 0,45d 2 10 0,45 0,44 116
annaabi.ee 
