Pere ja Inimsuhted Tänapäeval on inimsuhted perekonnas varasemast veelgi tähtsamad, sest pereliikmeid on vähem ja lisaks on peredel kalduvus eralduda. Vanasti kui leibkond oli suurem ja kõik elasid koos, oli lihtsam ka suhelda ja kõik arvestasid kõigiga. Muud moodi ei osatudki elada, nooremad hoolitsesid vanemate eest, et vanemad saaksid oma vanaduspõlve nautida. Kuid nüüd kui on olemas nii palju võimalusi, siis pere luuakse hilja ja ronitakse karjääriredelil. Pered eralduvad, kõik elavad erikohtades, paljudes peredes on lapsed välismaal ja vanemad kodumaal. Suhtlemine käib läbi interneti ja seegi on hägune. Kuid on ka peresid kes suhtlevad pidevalt ja toetavad üksteist läbi aegade. Kõik oleneb perekonnast, kuidas põlvkonniti on õpetatud
Tänapäeva lapsed ning noorukid ei kujuta ette elu ilma internetita. Arvatakse, et erinevad veebisaidid ongi need, mis elule mõtte annavad. Keegi aga ei mana silme ette kujutluspilti sellest, kuidas aastaid tagasi hakkama saadi, kui puudus igasugune internetilehekülgede süsteem, millega oma igapäevaelu vürtsitada sai. Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani.
sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Mulle õpetati juba esimesest klassist, mis vahe on soovil ja vajadusel, soov on see, mida kiputakse esimesena tahtma ja väärtustama kõige rohkem, aga vajadus on tegelikult kõik see mida inimene vajab ja peaks oluliseks pidama, näiteks perekonna turvalisus, söök ning kindel katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud paraku kõige tähtsamaks väärtuseks. Meil näib olevat mingi sisemine veendumus või vähemasti lootus, et on olemas absoluutne, igavene väärtus, mille aluseks on hinnangust sõltumatud püsiväärtused. Ometi oleme näinud, kuidas väärtused murenevad veel kiiremini, kui kerkivad hinnad hüperinflatsioonis. Ühed
Rahal on väga suur mõju inimeste üle. Ka perekondlikud koosviibimised on tänapäeval suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida raha. Seega on väga vähe aega, et olla koos perega või sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Kuid tegelikult kõik mida inimene vajab, on perekond, söök ning katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Isegi süüa sai osta talongide alusel. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud kõige tähtsamaks. Teine asi, mis on ajaga oluliselt muutunud, on välimuse väärtustamine. Välimist ilu peetakse tänapäeval palju tähtsamaks kui sisemist. Inimesega ei räägitagi, kui ta näeb teistest erinev välja, selline, mis pole tänapäeva mõistes ,,ilus". Teoses ,,Dorian Gray portree" oli samuti Dorian kogu elu
Lõppude lõpuks ei käi ükski tänapäeva noor enam kolhoosis ja neile on avatud kogu maailm. Kui vähegi pealehakkamist on, võib iga noor jõuda täpselt sinna, kuhu unistused küündivad. Eelmine generatsioon ei saanud välismaale enne 90ndate algust, sest varem kardeti NSV Liidus, et välismaale minnes inimesed lihtsalt ei tulegi tagasi. Isegi sugulastele ei lubatud välismaale külla minna. Suvi-suve järel veedeti kolhoosis tööd tehes ja pioneerlaagrites käies. Midagi muud ei osatudki suvel teha. Lapsed ei osanud unistadagi reisit vanematega Egiptusesse. Noored oli harjunud sellega, et pärast keskkooli mindi õppima ametit, mis oli sarnane vanemate omale. Kui vanem oli kõrgharidusega, läks noor enamasti sama teed. Kui aga vanem oli lihttööline, ei osanud suurem osa sellistest noortest oma elult midagi enamat oodatagi. Muidugi oli ka erandeid, aga selline oli üldpilt. Noorsugu on alati hukas. Ei ole ühtegi põlvkonda, kes noorte kohta nii ei ütleks. Kunagi
talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata. Kuna ta liideti Rootsi aladega alles 1645. a, ei osatudki teda algul kummagi kubermanguga liita. Vormiliselt kuulus ta siiski Liivimaa kubermangu, kuid säilitas kogu edaspidise aja teatud eelisolukorra võrreldes teiste piirkondadega. Mõlema kubermangu kõige kõrgemaks kohapealseks võimuesindajaiks olid kindralkubernerid kelle ülesannete hulka kuulusid näiteks sõjaväe juhtimine, kubermangu majanduspoliitika korraldamine ja jälgimine, samuti panid nad ametisse madalamaid riigimehi ning kontrollisid nende tööd
annaabi.ee 
