mida kasutajad oma PC-de tagant endale sobival hetkel katsetada said. Mõju: Aruandluskeskkonna valik lükkus nädala võrra edasi. Kuna ärinõuete kinnitamine lõpeb plaani järgi 2 nädalat kauem kui aruandluskeskkonna valik pidi kinnitatud olema, siis analüüsietapi lõpptähtaega venimine ei pikenda. 1.1.4 Ärinõuete kinnitamine Probleemi kirjeldus: Seni võrdlemisi detsentraliseeritud juhtimise all töötanud ettevõtte aruandlusvajadused ja aruandluse detailsuse tase erineb osakonniti üsna suurel määral. 6 Ühiste aruandlusnõuete kokkuleppimisel tekkisid probleemid (näiteks neljast osakonnast ühe esindajad nõudsid teistest oluliselt erinevat lahendust). Lahendus: 80% juhtudest suutsid analüütikud kliendi esindajad konsensusele viia. Lahtiseks jäänud probleemide osas muudeti tarnitava süsteemi disaini ja soovitati kliendil algatada ettevõttesisene projekt ärimõistete ja nõuete ühtlustamiseks.
Osak. 1 (f1) 1 15 4 3 15 Osak. 2 (f2) 6 8 13 7 1 Osak. 3 (f3) 7 14 8 9 12 Kokku: 20 36 33 19 28 (120;130]Kokku: 3 49 4 39 8 58 15 153 ÜLESANNE 2 a) Töötasu tüüp: arvuline pidev tunnus Keskmised töötasud osakonniti ja ettevõttes 1.osakond Töötasu X [70;80] (80;90] (90;100] (100;110] (110;120] (120;130] Osak. 1 (f1) 15 5 0 9 5 6 Osakaal 0.38 0.13 0.00 0.23 0.13 0.15 Keskkoht m 75 85 95 105 115 125 m*f1 1125 425 0 945 575 750 2.osakond
......................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3. Kirjalike tööde liigid, koostisosad, töö maht ja hindamine........................................67 JOONISED: Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti................................................................38 Joonis 2. Palga määramine........................................................................................................38
3. Võrkorganisatsioon kasutatakse valdavalt suurtes tootmisorganisatsioonides, kus emaettevõte ostab vajalikud teenused iseseisvatelt ettevõtetelt lepingulisel alusel 4. Meeskondlik struktuur- samad eelised, mis maatriksstruktuuril, aga kulud on väiksemad 5. Multidivisjoniline struktuur- mitme struktuuri kombineerimine; omane korporatsioonidele 6. Osakonna struktuur struktuur on toodud teatud osakonniti 24. Selgitage maatriksstruktuuri toimimise põhimõtet, selle positiivseid ja negatiivseid külgi. Maatriksstruktuuri puhul moodustatakse grupid nii funktsioonide kui ka projektide (toodete) põhiselt. Seda rakendatakse sageli konkreetse projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Eelised: Ressursside efektiivsem kasutamine. Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. Töötajate töö rikastamine. Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. Puudused:
Kui kihid määratud, siis võetakse igast kihist lihtne juhuslik või süstemaatiline juhuvalim. Tabel 3 Näide kihtvalimi moodustamisest Vaja oli uurida kõrgkooli esmakursuslaste arvutikasutamise oskust. Kogu populatsioon esmakursuslased, jaotatakse kihtideks osakondade kaupa. Teades üliõpilaste arvu Juhuslik valik osakonniti, on võimalik juhusliku valiku teel valida igast kihist, representatiivsust kihtidest silmas pidades, kindel arv küsitletavaid. Saadakse valim, mis on esindav kogu esmakursuslaste populatsiooni jaoks. Kui lihtsa juhuvalimi puhul oli keerukas saada populatsiooni nimekirja, millest valim koostada, siis
Koolitusplaanide koostamisel peab silmas pidama, et need kajastaksid üldist koolituse suunda, kaasnevaid kulusid ja tulusid. Üldisest koolituse suunast lähtudes koostatakse detailne koolitustegevuse arenduskava, pannakse paika programmid, määratletakse võimalused, valitakse koolitusmeetodid ja koolitajad Koolitusplaani elluviimise järel analüüsitakse iga koolitusprogrammi tulemusi, tulemuste vastavust algsele eesmärgile. Samuti analüüsitakse tulemust kogu ettevõttele ja osakonniti. - 41 - Tagasiside tulemustest on aluseks koolitusplaanidele, - programmide ja tehnikate parendamisele. Pidev parendustsükkel annab organisatsioonile võimaluse õppida tulemustest, standardiseerida häid tulemusi andnud tegevusi ja parendada koolitustegevuse väljundit. Süstemaatiline koolitus vähendab õppimiseks kuluvat aega ning seob töötajat ettevõttega.